Reportaje David da Costa
Parlamentu Nasionál suspende debate jeneralidade ba proposta Lei Kriminalizasaun Difamasaun atu fó oportunidade ba Komisaun A Hadia norma sira ne’ebé konsidera seidauk harmoniza ho sistema legal Timor-Leste.
Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, hateten, debate jeneralidade ba proposta lei kriminalizasaun difamasaun suspende temporariamente tanba sei iha norma balun ne’ebé presiza Hadia atu harmoniza ho sistema legál Timor-Leste.
“Lei kriminalizasaun difamasaun suspende tanba to’o ona Prezidente Parlamentu Nasionál, ha’u haree katak sira nia pareser iha norma balun ne’ebé la haree ba kontestu ita nia lei iha rai laran,” dehan Maria Fernanda Lay ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensia Bairo-Pite, Segunda 13/07.
Nia dehan, tanba ne’e foti desizaun atu suspende debate iha plenária semana kotuk foti tanba identifika katak iha dispozisaun balun ne’ebé la haree ba kontestu lei nasional. Tanba ne’e, proposta lei refere sei fila ba komisaun kompetente atu halo revizaun antes kontinua ba etapa tuirmai.
Nia hatete mós katak durante enkontru ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, diskute kona-ba proposta lei refere, no Prezidente Repúblika mos hatudu ninia preokupasaun kona-ba liberdade imprensa no papél jornalista sira.
“Ohin enkontru ho Prezidente Repúblika ne’e ha’u hato’o tanba Prezidente Repúblika mós preokupa ho jornalista sira, ne’ebé ha’u dehan krítika la hanesan ho difamasaun,” nia hateten.
Tuir Prezidente Parlamentu Nasionál, krítika no difamasaun mak buat rua ne’ebé diferente. Nia esplika katak iha sistema demokrátiku, sidadaun no jornalista iha direitu atu halo krítika ba autoridade públika no polítika governasaun bainhira haree iha asaun ne’ebé la tuir lei ka la responde ba interese públiku.
Maibé, nia alerta katak akuzasaun ba ema ida liuhusi temi naran no atribui aktu kriminal ne’ebé seidauk hetan evidénsia ka desizaun hosi tribunál, bele konsidera hanesan difamasaun. Nia dehan la loos atu julga ema iha espasu públiku molok prosesu judisiál remata.
Tanba ne’e, atu proteje direitus umanus la’ós de’it kona-ba liberdade expressão, maibé tenke mós respeita direitu no dignidade ema seluk. Difamasaun bele konsidera hanesan violasaun ida ba direitus umanus ema ne’ebé hetan akuzasaun.
Nia apela ba jornalista sira atu kontinua hala’o sira nia knaar ho profesionalizmu no responsabilidade. Tanba jornalista sira iha papél importante atu informa públiku, maibé labele halo julgamentu ba ema ida iha espasu públiku molok iha desizaun legal hosi tribunál.
“Ita promove direitu umanus mais ita ko’alia ema seluk, difama nia ne’e mós vióla Diretus Umanus ema ne’e nian. Tanba ne’e mak ha’u husu liu-liu ba jornslista sira, ita boot sira nia kaderneta kro’at, maibé labele julga ema iha prasa ida ne’e mak profisionál,” nia sebuliña.
Kona-ba proposta lei ne’e rasik, Prezidente Parlamentu Nasionál dehan katak sei fó fila atu Hadia artigu sira ne’ebé la tuir norma legal Timor-Leste. Nia mós refere katak iha artigu balun liga ho propriedade industriál no atividade bankária ne’ebé bele hetan klarifikasaun liuhusi Komisaun A.
“Ha’u fó fila atu Hadia, klaru katak tenke Hadia, se la tuir norma legál iha ita nia rai laran, tenke Hadia,” nia dehan.
Nia mós dehan katak observasaun no krítika hosi Prezidente Repúblika ba proposta lei refere hanesan parte normal ida iha nasaun demokrátiku, tanba ne’e tama iha kompeténsia konstitusionál Chefe Estadu nian.
Nia reafirma katak prosesu elaborasaun lei tenke envolve konsultasaun ho parte interesada hotu. Tuir nia, Parlamentu la rona de’it organizasaun sira ka jornalista, maibé mós rona kontribuisaun hosi setór privadu no entidade relevante sira seluk atu asegura lei ne’ebé aprova bele responde ba nesesidade nasaun.