Reportajen Basília Maria Teresa (Citizen Journalist)
Ema ho Difisente (EhD) lamenta ho asesibilidade iha sentru votasaun ne’ebé la asesível durante eleisaun iha períodu hirak liu ba inklui iha eleisaun presidensiál foin lalais, ne’ebé difikulta tebes sira iha prosesu voltasaun nia laran. Preokupasaun hirak ne’e mak boletín votu ho letra Braille, sentru votasaun iha rai lolon ka andar leten, la iha rampa, nomos sentina ne’ebé la asesível.
Ho problema hirak ne’e, Madalena da Costa nu’udar difisiente fiziku lamenta ho asesibilidade iha sentru votasaun ne’ebé la asesível ba sira hodi partisipa iha eleisaun presidensial.
“Bareira boot ne’ebé ami hasoru iha sentru votasaun maka asesibilidade ne’ebé la asesivél mai ami hodi partisipa iha eleisaun hanesan sentru votasaun balun ne’ebé iha rai-lolon, balun iha andar leten, ida ne’e oinsá atu ema ho defisiente bele asesu,” nia preokupa.
Relasiona ho bareira ne’ebé sira hasoru iha eleisaun prezidensiál, sira husu atu iha eleisaun parlamentar tinan 2023 bele kria fatin ne’ebé asesivél ba sira hodi ezerse sira nia direitu nu’udar sidadaun timorense.
“Ami hakarak iha eleisaun tuir mai bele kria fatin ne’ebé asesivél atu ami bele asesu no ami mós hakarak rekomenda ba governu atu servisu hamutuk ho organizasaun defisiente sira atu haree asesibilidade iha sentru votasaun tanba sira mak hatene rasik nesesidade ema ho difisiente,” Madalena husu atu tau matan ba sira nia problema.
Iha sorin seluk, defisiente Agostinho do Rego mós rekoñese katak, kada eleisaun governu tau prioridade ba asuntu ema ho defisiente maibé tinan ida ne’e governu ladun tau atensaun máximu ba asesibilidade sira iha sentru votasaun.
“Iha kada eleisaun governu tau duni prioridade ba ema ho defisiente liu husi forma ekipa hodi enkontru ho organizasaun ema ho defisiente iha partisipasaun iha eleisaun maibé iha eleisaun presidensiál liu ba ne’e governu la tau atensaun ba sentru votasaun hanesan iha eskada balun ne’ebé la tau rampa, laiha hariis fatin ne’ebé asesibilidade, liu-liu ba defisiente matan sira tanba laiha buletin ida ne’ebé bele diriji sira hodi vota,” dehan Agostinho.
Nune’e nia husu ba governu atu atensaun máximu ba nesesidade ema ho difisiente iha sentru votasaun molok ba eleisaun. Alein de infra-esturturamente, nia mós sujere ba governu atu tau prioridade espesífiku ba difisiente matan sira hodi prepara letra Braille hodi diriji sira ba vota.
Iha parte seluk, tuir perspektiva Diretor Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Joãozito dos Santos, dehan, ema ho difisiénsia iha entojiazmu boot tebes iha eleisaun maibé estadu seidauk asegura asesibilidade ne’ebé asesível iha sentru votasaun hodi fó implikasaun mos ba partisipasaun difisiente sira nian.
“Ami nia haree, ema ho difisiente iha entojiazmu atu partisipa iha eleisaun ne’e, tuir loloos boot tebes, maibé estadu liu husi CNE no STAE seidauk asegura fatin ne’e asesível, hanesan, la iha rampa, sintina ne’ebe la asesivel, la iha bee, sentru votasaun balun iha andar leten, iha estasaun votu mos la asesivel hanesan odamatan kloot difikulta movimentu kadera roda, la iha lupa ba difisiente matan sira no kabina votu sira,” Dehan diretor Joãoizito.
Nia akresenta, husi kondisaun sira ne’e halo ona deskriminasaun ba ema ho difisiente sira. Nia mós sujere ba orgaun eleitoral STAE no CNE atu halo identifikasaun ba fatin sira, hamutuk ho ministériu relevante liu-liu Ministériu Obras Públika hodi servisu hamutuk ho organizasaun ema ho difisiensia hodi bele asegura asesibilidade iha sentru votasaun ba nesesidade ema ho defisiente sira nian, atu nune’e kondisaun sira ne’e labele iha repete tan iha futuru.
Hatan ba lamentasaun hirak ne’e, Diretór Jerál Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitoral (STAE), Acilino Manuel Branco, hatete, oras ne’e STAE hala’o hela preparasaun hodi halo avaliasaun no identifikasaun ba ema ho difisiente sira no aktividade ne’e servisu hamutuk ho autoridade komunitáriu no parsériu internasionál sira hodi responde ba preokupasaun sira ne’e iha futuru.

“Aktividade balu hala’o hela iha munisipiu hodi haree ba asuntu sira ne’e hamutuk ho autoridade komunitáriu sira hodi halo identifikasaun, no informasaun sira ne’e bele kanaliza ba parte relevante bele mos kontribui ba preokupasaun sira ne’e iha futuru liga ho asuntu infrastrutura, liu’liu iha sentru votasaun sira ne’e bele garante fasilidade no mós ba implementasaun Braille”
Preparasaun seluk maka STAE mós servisu hamutuk ho organizasaun internasionál United Nations Development (UNDP) hodi fó formasaun ba difisiente hodi komprende konabá funsionamentu Braille, nia hakotu.









