Reportajen David da Costa
Prezidente Repúblika (PR) José Ramos Horta, hateten, Iha Timor-Leste nia adezaun ASEAN, kabu submarinu importante loos tanba ko’alia kona-ba konektividade, iha liña internet ne’e importante tebe-tebes, maibé kabu submarinu ne’e Mas bele responde ba dezafiu dezenvolvimentu iha Timor Leste.
Kabu submarinu la’ós de’it tenke mai tanba adezaun Timor-Leste ba ASEAN, maibé ida ne’e importante mós bainhira ko’alia kona-ba edukasaun, no saúde tanba fasilidade liña internet ne’ebé di’ak sei bele apoiu setór hotu-hotu halo servisu lalais liu no efisiente. Kabu submarinu mós sei bele ajuda povu agrikultór sira iha área rurál, negosiate kiik sira bele halo komunikasaun no konsulta ida di’ak liu, ho ema seluk hodi kompleta atividade ne’ebé ema halo.
“Hanoin katak presija urjente iha konektividade no presija aselera projetu kabu submarinu tanba ha’u konsidera katak la’ós de’it adezaun Timor-Leste nia bá ASEAN, maibé kabu submarinu sei bele responde ba dezafiu dezenvolvimentu iha Timor-Leste,” Xefe Estadu hato’o kestaun ne’e, hafoin hato’o nia deskursu iha serimónia 12° Reunião de Intercâmbio das Autoridades de Comunicações dos Países de Língua Portuguesa (RIA-2023), iha Suai Room Timor Plaza Díli, Kuarta 21/06.
Xefe estadu haktuir, hein ketak projetu kabu submarinu sei la demora no karik demora mós sei selu pena fiskál no infraestrutura lokais mós tenke preparadu se la’e kada loron sei selu pena tuir kondisaun ne’ebé iha, no ida ne’ebé sei assume responsablidade mak ministériu relevante no bele halo demisaun ba ministru ba demora ne’ebé iha. Tanba ne’e, importante loos konektividade fiber óptika ba labarik sira bele aprende di’ak liu ba vendedór ambulante sira bele hetan rendimentu di’ak liu tan ho rapidamente.
“Durante Covid-19, ha’u haree ita nia problema boot iha konektividade liña internet, governu intensaun di’ak liu husi programa eskola ba uma liu husi internet, maibé sirkunstansia balun família kbi’it la’ek sira laiha osan natoon atu selu hodi asesu ba internet,” nia esplika.
Fatin hanesan, Ministru Transporte no komunikasaun (MTK), José Agustinho da Silva, hateten, ohin eventu ida ke importante tebes, primeiravez Timor-Leste housting realiza interkambiu ho Autoridade Nasionál Telekomunikasoens no relasaun sira husi CPLP ne’ebé primeiravez realiza iha Timor.
“Objetivu husi interkambiu ida ne’e, dahuluk atu fahe esperiénsia ba malu entre nasaun CPLP iha area Telekomunikasaun oinsá mak bele iha konektuvidade no oinsá mak bele regula, tantu ida ne’e area ida ne’ebé lian tebes tanba ne’e mak ita nia bainaka sira ne’ebé mai husi nasaun CPLP oinsá maka sira bele partilla informasaun sira ba ita nia Autóridade Nasional Telekomunikasoens oinsá ba futuru sira bele hala’o sira nia knar ho di’ak,” dehan Ministru MTK José Agostinho.
Nune’e iha Timor-Leste jaringa foin too iha 3G no 4G foin dadauk ne’e Ministru foin inisia esforsu atu nune’e iha inisiu fulan Jullu operador telekomunikasaun Timor-Telekom sira bele inisa jaringa 5G. Portanto iha kontextu ida ne’e Timor tenke alárga nia dezenvolvimentu infrasturtura telekomunikasaun, no oras ne’e daudaun infrastrutura iha mandatu VIII Governu konstitusionál ninia kobertura ba to’o iha nivél Munisípio no postu hodi dada liña refere ba edifísiu estadu ne’ebé iha postu hanesan edifísiu Klínika , Polísia Administrasaun sira bele asesu.
“Álende ida ne’e ita mós esforsu oinsá mak bele hasara ita nia kapasidade ne’e rasik, tanba kapasidade governu nia iha de’it 0,20G, ekivalente ho 200 mill perseken ne’ebé ita hala’o atendementu ba ita nia kliente anteriór totál 165, agora kobertura ne’e asesu ona ba 400 Ajensia governu nian. No husi 0,20G agora iha hela konkursu ida hodi hase ba 1G ekivalente hanesan solusaun trajitoriu hodi hein ita nia investimentu fibra optika, “ nia esplika.
Enkuantu investimentu Fibra Optika ne’e sei konklui iha 2024, tanba ne’e atu akompaña karik laiha obstakulu ruma sei konklui tuir data ne’ebé maka determina ona. Tanba Fibra Optika ne’e importante hodi dezenvólmentu iha setór telekomunikasaun sei dudu setór sira seluk Hanesan ekonómia,edukasaun,inklui setór sira seluk.
“Ha’u Espera VIII governu mandatu remata, maibé iha governu IX bele kontinau obra ida ne’e to finaliza, nune’e bele iha atendementu ida ne’ebé dignu no kualidade ba ita nia kliente sira,” nia esperansa.










