Reportajen Joselina dos Santos
Forum Organizasaun Naun-Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) ho NGO lokál, nasionál no internasionál serbisu hamutuk ho Tane Konsumidór, organiza diskusaun públiku hodi aprezenta rezultadu dadus peskiza durante implementasaun Serka Sanitaria, Estadu Emerjénsia ligadu ho nesesidade ai-han ne’ebé povu han loro-loron.
Liu husi diskusaun ne’e Prezidente da Tane Konsumidór, Antonio Ramos da Silva hateten primeiru semester fulan Abríl liu ba fornese ba konsumidór sira, asesu informasaun liu-liu ba sasán sira ne’ebé konsume estabelesimentu komersiál iha Dili laran ne’ebé mak folin baratu no karun liu.
“Ami mos prodúz rekomendasaun balun ba entidade estadu nian hanesan Aifaesa Komérsiu, Estatístika, Alfándega, Aportil tenke serbisu hamutuk. Tanba dala ruma sira laiha koordenasaun no kontrola importasaun sasán sira tama entaun prejudika ba konsumidór sira,” dehan Prezidente Tane Konsumidór ba jornalista sira iha FONGTIL Kaikoli.
Nia dehan objetivu husi aprezenta relatóriu ne’e, hodi informa ba konsumidór sira kona-ba asesu informasaun, ba peskiza ne’ebé iha oinsá ajuda família sira, atu bele jere osan hodi sosa produtu ne’ebé iha, para sira rekomenda ba estadu liu-liu administrasaun direita estadu sira serbisu hamutuk, atu nune’e ajuda dezenvolvimentu no au mézmu tempu konsumidór sira.
“Durante ami peskiza sasán hirak ne’ebé folin sa’e iha fulan Dezembru, ita halo komparasaun entre primeiru trimestre fulan haat nia laran ne’e, foos aumenta $2.00, mais enkuantu ita halo analiza komparativa ho programa Sesta Bázika ne’e mak aumenta bo’ot liu tanba, Sesta Bázika ne’e sosa ho subsídiu Orsamentu Jeral do Estadu nian,” tenik Prezidente Tane Konsumidór.
Iha fatin hanesan, Diretór Operasaun AIFAESA Gabriel da Costa Dehan AIFAESA rasik simu konvite husi Fongti no Tane Konsumidor atu partisipa Debate kona-ba Presu durante Iha Serka Sanitaria, Estadu Emerjensia no Konfinamentu Obrigatóriu nian tanba ne’e parte ne’ebé di’ak tebes ba instituisaun relevante sira atu bele hato’o sira nia opiniaun.
“Oihn ami esplika kona-ba hahú Estadu Emerjénsia 2020 nian hamutuk ho instituisaun relevante sira kona-ba frontline katak situasaun folin, liu-liu ba nesesidade báziku hanesan foos, máskara no seluk. Entaun iha momentu ne’ebá ami halo intervensaun hamutuk ho Polisia Nasionál Investigativu Kriminál identifika estabelesimentu sira ne’ebé mak implementa informasaun, ne’e ita konsidera hanesan krime tanba viola dekretu lei artigu 29/2011 ne’ebé ko’alia kona-ba justu,” dehan Direitor Aifaesa.
Diretór ne’e akresenta, kuandu operadór ekonomia ne’ebé mak iha intensaun ka hanoin atu hasa’e folin ho situasaun ne’ebé mak nasaun Timor-Leste enfrenta ho moras COVID-19, ne’e krime tanba ne’e sei hetan sansaun karik multa ki’ik sei hetan multa $300 no multa bo’ot sei multa $3.000, se la selu mak sei tama komarka tinan 3 ne’e tuir dekretu lei 23/2009.
Iha sorin seluk, Reprezentante Diretór Diresaun Nasionál Regulasaun Protesaun Konsumidór, Hipolito C. da Costa haktuir durante ne’e Ministériu Turizmu Komérsiu Indústria liu husi Diresaun Nasionál Regulasaun protesaun konsumidór kontinua halo monitoriza ba operadores ekonómika atu proteje direitu konsumidór sira.