Home Notisia AHDMTL Komemora Loron Direitu Umanus, Igualdade Hamenus Dezigualdade

AHDMTL Komemora Loron Direitu Umanus, Igualdade Hamenus Dezigualdade

0
696

AHDMTL hamutuk ho komunidade iha Kovalima. [Foto: Umbelina | 10.12.2021]

Reportajen Umbelina dos Reis

“Direitus umanus ne’e ba asistente ema hotu-hotu, direitu ba asesu edukasaun, partisipa desportu, dezenvolvimentu iha rai doben ida ne’e”. Gaspar

Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL), komemora loron mundiál Direitus Umanus ho tema “Igualdade hamenus dezigualdade, hakarak ba oin ho direitus umanus”.

Iha komemorasaun ne’e AHDMTL hili tópiku nasional katak “ema hotu livre moris ho Direitus Umanus hanesan”, hamutuk ho ema defisiénsia no komunidade sira iha Munisípiu Kovalima, Postu Administrativu Suai, Suku Beco, Aldeia Haemanu.

Iha ambitu loron mundial direitu umanus, AHDMTL hala’o atividade ho komunidade sira lao haleu aldeia Haemanu, nune’e Diretor Ezekutivu AHDMTL, Gaspar Afonso dehan loron direitus umanus ne’e la’os ba de’it han ka hemu, maibé oinsá asistente ba ema hotu partisipa iha dezenvolvimentu.

“Direitus Umanus la’os ba han, hemu, hatais de’it, maibé direitus umanus ne’e ba asistente ema hotu-hotu, direitu ba asesu edukasaun, partisipa desportu, dezenvolvimentu iha rai doben ida ne’e”, dehan Diretor Gaspar iha Munisípiu Kovalima iha ámbitu selebra loron Direitus Umanus, 10/12.

Nia hatutan tan, komemorasaun loron direitus umanus ne’e, hodi selebra mos loron defisiénsia iha mundu internasionál. Nia hato’o katak objetivu lori atividade ne’e realiza iha Munisípiu Kovalima, Postu Administrativu Suai, Suku Beco, Aldeia Haemanu mak atu hakbesik ema ho defisiénsia sira iha área rural, tanba ema ho defisiénsia nia direitu Konsagra ona iha artigu 21-16, Konstituisaun RDTL.

“Ohin ne’e nasaun hotu-hotu komemora loron Direitus Umanus, entaun Timor-Leste labele ko’alia de’it, retórika de’it, maibé Timor-Leste tenke prátika hodi defisiénsia sira goza sira nia Direitu”, dehan Gaspar Afonso.

Nia dehan Munisípiu Kovalima Ema ho Defisiénsia (EhD) matan barak, maibé nia família la tolera, maibé nia enkoraja sira tuir treinamentu tanba EhD ne’e iha esperansa futuru, “afinal defisiensia matan nee bele halo buat hotu-hotu, iha kriatividade”.

NO COMMENTS