Home Notisia MPKM Lansa Website ID Úniku Ba Pilotu Governu Eletróniku, Finansia ho $6...

MPKM Lansa Website ID Úniku Ba Pilotu Governu Eletróniku, Finansia ho $6 millaun

555
0
governu ansa Website ID Úniku Ba Pilotu Governu Eletróniku. [Foto: Umbelina | 04.02.2022]

Reportajen Umbelina dos Reis

3 Fevereiru, iha Otel Novu Turizmu, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (MPKM) Fidelis Manuel Leite Magalhães ofisialmente lansa Website ID Úniku hafoin rona aprezentasaun kona-ba Survei Pilotu ba Prontidaun Governu Eletróniku (E-Governu) ne’ebé, TIC TIMOR hala’o liu hosi Sekretariadu ID Úniku.

Iha lansamentu ne’e,  Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, Survei pilotu kona ba Prontidaun E-Governu (e-government readiness) ne’ebé TIC TIMOR aprezenta ne’e, atu hatudu kondisaun no situasaun atuál implementasaun Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK) ne’ebé agora dadauk la’o iha insituisaun estadu nia laran.

“Rezultadu hosi survei ida ne’e, importante atu fó informasaun kona-ba situasaun atual TIK iha Governu no iha futuru, hodi halo Estudu kle’an liu tan hodi hamosu polítika Governu eletróniku ida ne’ebé, responde ba nesesidade Governu nian hodi fornese atendimentu di’ak liu tan ba populasaun sira no instituisaun sira seluk iha futuru,” Governante ne’e dehan.

Governante sublina tan, survei pilotu ida ne’e, hala’o ba instituisaun Estadu sanulu (10) ne’ebé, hola parte nu’udar membru KTE; instituisaun hirak ne’e, maka hanesan, Prezidensia Konsellu Ministru (PCM), Justisa (MJ), Manistériu Finansas (MF), Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD), Ministériu Saide (MS), Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Interior (MI) , Komisaun Funsaun Pablka (KFP) inklui Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC) TIMOR I.P.

Fidelis Manuel Leite Magalhães relata tan, survei ne’e, estende tan ba instituisaun Governu sira hotu ne’ebé finansia hosi orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2022 ho montante $6 milaun liu no aprovadu $3 milaun sufiesiente ba akizasaun ekipamentu no material minimu (hardware & software) ba estabelesimentu sistema ID Úniku, rekrutamentu rekursu umanu sira hanesan xave hodi implementa projeitu, no hala’o atividade relasiona ho informasaun, edukasuan no Komunikasaun (IEK) no kapasitasaun.

lha parte seluk, relasiona mós ho área prioridade Governu No.6-Boa Governasaun, iha tinan 2022 ne’e, VIlI Governu Konstitusionál sei implementa Planu Estratéjiku Integradu ba Identifikasaun Uniku ba Sidadaun no Rezidente sira hotu iha Timor Leste ne’ebé, Konsellu Ministru aprova ona iha fulan Juñu 2021 liu bá.

Iha ámbitu ida ne’e, maka TIC TIMOR I.P prepara mós meiu informasaun ida liu hosi kriasaun Website ID Uniku hodi desimina no sosializa ho klaru no transparente kona-ba implementasaun Programa no Atividade ID Uniku jeralmente ba públiku.

Iha sorin seluk hanesan Prezidenti Konsellu Administrasaun Diretór Ezekutivu TIC TIMOR I.P Robertu Caitano de Souza Vicente hatete, liu husi lansamentu website ID úniku no publikasaun rezultadu survei pilotu prontidaun Governu Elektroniku (E-GOVERNU), marka pasu foun ida iha esforsu atu alkansa Programa Oitavu Governu (VIlI Governu) iha politika Reforma Administrasaun Publiku espefikamente, ba esforsu Guvernu nian iha Governu Eletróniku ka E-Government.

Nia hatete, identidade (ID) Úniku nudar rekezitu fundamental ba implementasaun Planu Dezenvolvimentu Estratejiku (PEDN 2011-2030), espesifikamente iha pontu dala lima liga ba Kuadru Institusional atu hadia teknolojia informasaun no komunikasaun hodi apoiu Governu konjuntu no inisiativa Governu Eletroniku (E-government).

“TIC TIMOR hanesan Instituisaun Públika harii iha VI Governu Konstitusional liuhosi Dekretu Lei no.29/2017 iha 02 Agostu 2017 no Tutela ba Na’i Premeiru-Ministru,” nia akredita.

Nia informa tan, ajensia ida ne’e harii iha momentu ida ne’ebe ho baze atu dezenvolve diak liutan seitor Informasaun, nune’e mós Komunikasaun  no Teknolojia (Sigla ingles ICT) hodi hafasil servisu ho kualidade diak ba Governu no sosiedade sivil nomos ba sidadaun sira hotu, TIC nia papel espesialidade iha area teknolojia Informasaun no Komunikasaun.

TIC TIMOR baseia ba Resolusaun Governu numeru 9/2020 data 19 Marsu 2020, simu papel  atu lidera Komisaun Teknika E ventual (KTE) ho apoiu tekniku husi Dirasaun Jeral Servisu registu no notariadu Ministeriu Justisa no MRLAP agora iha PCM, KTE kompostu husi Institiusaun Guvernu nain 10.

“Programa IDU bainhira realiza se fasilita governu hodi kuantifika no kualifika servisu publiku sira no hodi reduz identidade falsu no dupla, identidade anonimu ka deskonesidu, reduz frauda no hafasil servisu administrasaun publiku ba iha futuru,” nia hakotu.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here