Reportajen Santina Lucia da Costa
Vendedór sira iha munisípiu Ermera ne’ebé fa’an produtu lokál iha merkadu Gleno, no iha dalan ninin Rai-Laku hato’o esperansa ba kandidatu Prezidente Repúblika na’in rua, bainhira ida mak eleitu ba Prezidente Republika, tau matan ba povu nia moris, hanesan estrada, bee-moos, ema kbiit-laek, hadia merkadu Gleno no sai Prezidente Repúblika ba povu tomak la’os prezidente ba interese ka partidu.
Neon Metin halo entrevista ho vendedór Lino Madeira, idade 60, husi Aldeia Timlele, Suku Raimerhei, ho esperansa ba kandidatu Prezidente Republika na’in rua, karik ida mak eleitu ba Prezidente Republika, tau matan ba povu nia moris, hadia Estrada no bee-moos, tanba tinan barak ona la asesu ba Estrada ho bee-moos.
“Ami husi ami nia hela fatin Remirei sa’e kareta, kareta halai to’o oras rua mak foin to’o iha merkadu hodi fa’an sasan, tanba estrada aat. Kona-ba bee-moos ami rasik ke’e bee matan hodi nune’e ami bele hodi tein etu, hemu, hariis, no fase roupa, durante ne’e governu seidauk dada bee-moos mai ami.” Hateten, Vendedores, Lino Madeira iha Merkadu Gleno, Munisipiu Ermera, foin lalais ne’e.
Vendedor ne’e dehan, Kafé labele lori mai tanba estrada aat, entaun lori de’it tabaku no modo sira mai fa’an hodi sustenta uma laran.
“Ami mai fa’an de’it ami nia sasan sira hanesan ne’e, loron ida hetan osan $ 5 dollar netik hodi hola fali hahan hodi han hamutuk ho familia, ami nia moris mak hanesan ne’e.” konfesa, Lino Madeira.
Lino Madeira husu ba Kandidatu Prezidente Republika na’in rua, karik ida mak eleitu ba Prezidente Republika, koalia ho governu hadia estrada, hodi nune’e povu sira lori produtu lokal hodi mai fa’an, hanesan modo, tabaku no seluk tan.
Iha fatin hanesan, Vendedores Casilda de Jesus, idade 50, husi Aldeia Raimerhei, Suku Raimerhei, ho esperansa katak, kandidatu na’in rua ne’e sé ida mak sai Prezidente Republika, tenki tau matan ba povu, hadia merkadu ne’e, tanba lorloron ami tur de’it iha loron manas hanesan ne’e, rai-rahun mós tahan de’it ona, ne’ebé sai Prezidente Republika haree mós ba ida ne’e.
“Ami hadau fatin hanesan uituan hodi buka moris hodi sustenta ami nia-oan sira eskola ne’e, ami fa’an de’it modo no aifuan sira hanesan ne’e hodi haree ami nia-oan sira nia eskola, ami nia moris mak hanesan ne’e, loron mai fa’an kalan fila ba uma.” dehan, Casilda de Jesus.
Iha Sorin seluk vendedór, Graciano Ximenes idade 44 husi Aldeia Tatoli, Suku Estado, Esperansa katak, Kandidatu ida mak sa’e mós ita nian ukun ita Timoroan, maibé povu husu liuliu mak estrada ho bee-moos tenke di’ak, dezenvolvimentu tenke la’o hodi nune’e povu bele kontente, labele sai tiha Prezidente Repúblika depois iha fali interese, importante povu bele moris di’ak.
“Ami husi suku Estado ne’e estrada mak la di’ak, Eletrisidade mós ladun tanba balun tama ona no balun seidauk.” Preokupa, Graciano Ximenes.
Graciano Ximenes, akresenta, kona-ba Merkadu iha Gleno ne’e, vendedores sira fa’an iha dalan ninin de’it hanesan ne’e, seguransa sira dalaruma mai foti tiha, entaun ita atu ba buka iha ne’ebé mak fa’an tan, dalaruma lori la’o de’it, buka moris fa’an modo $ 1 dollar ka $ 2 dollar hodi sustenta familia.
“Ami nia merkadu mak hanesan ne’e tempu indonesia nian to’o agora, se bele hadia mós merkadu ne’e tau iha fatin ne’ebé luan hodi nune’e ami bele fa’an ami produtu lokal, s’e de’it mak sa’e ba Prezidente Republika hadia ami nia merkadu ne’e hodi ami bele fa’an ami nia produtu lokal sira hodi sustenta ami nia moris.” Rekomenda, Graciano.
Enkuantu, vendedores, Juliana Piedade de Jesus, idade 45, husi Aldeia Camalpun, Suku Liho, Postu Administrativu Railaco, ho esperansa katak, Sé karik kandidatu Prezidente Republika na’in rua ida mak sai Prezidente Republika, nu’udar povu husu hakarak hakmatek, lakohi krizi mosu tan, fa’an sasan mós bele folin no liberta husi Covid-19, povu lakohi terus no ki’ak beibeik.
“Sai Prezidente Republika ami husu ami hakarak hakmatek, ami lakohi krizi mosu tan, ami povu hakmatek para hodi fa’an ami nia produtu sira hodi sustenta ami nia familia.” Hateten, Juliana Piedade de Jesus.
Juliana, hatutan, “Eletrisidade ami asesu ona, maibé mate lakan hela de’it estraga hotu ami nia sasan sira hanesan eletronik sira ne’e, governu tenki tau atensaun ba ida ne’e.”
Nia Rekomenda, Sai Prezidente Republika tenki tun mai, hodi haree povu nia moris, la’os tur de’it iha Aitarak Laran ne’eba. Estadu tenki tau matan ba povu kbiit-laek sira ne’e, no tau matan ba povu tomak, sai tiha Prezidente Republika labele sai interese ba familia no partidus de’it.