Home Notisia Jornalista Neon Metin, Inklui Jornalista 10 Husi Nasaun Seluk Halo Kobertura Espesiál...

Jornalista Neon Metin, Inklui Jornalista 10 Husi Nasaun Seluk Halo Kobertura Espesiál Konaba Beijing +30 Iha Bangkok  

0
649

Jornalista sira husi nasaun 11 hasai foto hamutuk iha Beijing +30 conference. [Foto Photo: UN Women/Chanakarn Laosarakham | 18.11.2024]

Reportajen Zevonia Vieira

Jornalista Neon Metin selesiona, hodi halo kobertura espesiál ba Beijing+30 Review Iha Komisaun Ekonómika no Sosiál Nasoins Unidas nian ba Ázia no Pasífiku, iha english The United Nations Economic and Social Commission for Asia and the Pacific ESCAP) iha  Bangkok – Thailand.

Iha aniversáriu Revizaun Rejionál Azia-Pasiku ba dala 30, konaba deklarasaun Beijing no Plataforma ba Asaun, ESCAP konvoka konferénsia Ministerial Azia-Pasífiku konaba  Revizaun Beijing+30 iha kolaborasaun ho Gabinete Rejionál Feto ONU nian ba Ázia no Pasífiku, iha Bangkok hosi loron 19-21 -Novembru 2024.

Konferénsia ne’e halibur Ministru no Ministra sira, ofisiál superiór sira no reprezentante sira hosi Ministériu relevante sira, organizasaun sosiedade sivíl, organizasaun juventude, akademia, setór privadu, entidade sira ONU nian, peritu independente sira no parte interesada xave sira seluk hosi rejiaun Ázia-Pasífiku tomak hodi avalia progresu ba implementasaun Deklarasaun Pekin no Plataforma ba Asaun (BPfA) iha Ázia no Pasífiku durante tinan lima ikus ne’e.

Revee dezafiu atuál no emerjente sira, prátika di’ak sira, lisaun sira ne’ebé aprende ona, no asaun prioridade sira ne’ebé presiza atu alkansa igualdade jéneru no empoderamentu ba feto sira no ninia kontribuisaun ba realizasaun tomak Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentável.

Fornese plataforma ida ba Estadu membru sira no parte interesada sira atu esplora opsaun no estratéjia polítika sira, inklui abordajen inovativu sira, ba realizasaun igualdade jéneru no empoderamentu feto sira-nian, harii konsensu rejionál kona-ba asaun prioridade sira hodi aselera implementasaun kompromisu sira ne’ebé halo ona iha BPfA no Konsolida input rejionál sira ba sesaun ba dala neenulu resin neen hosi Komisaun kona-ba Estatutu Feto nian ne’ebé sei foka ba revizaun no avaliasaun hosi implementasaun hosi Deklarasaun Pekin no Plataforma ba Asaun no rezultadu sira hosi sesaun espesiál ba dala 23 hosi Asembleia Jerál.

Iha enkontru ne’e media reprezentante nasaun idak-idak sei hakerek istória susesu, no problema sira ne’ebe feto no labarik feto sira sei hasoru iha Asia Pasifiku, hodi nune ajuda estadu atu bele buka solusaun ne’ebe di’ak no justu,  atu kontra violénsia bazeia ba jéneru, problema serbisu doméstika la hetan selu, impaktu mudansa klimátika ba feto no labarik feto, feto nia asesu ba edukasaun, saúde no seluk tan.

Iha Media Briefing Montira Narkvichien, nu’udar Regional Communication Specialist iha UN Women hateten, media nu’udar komponente importante ba iha Beijing +30 Review, nune liuhusi media briefing ne’e atu halo introdusaun ba jornalista sira, hodi fahe dadus no informasaun sira relasiona ho asuntu feto sira ne’ebé mak sei hasoru diskriminasaun no injustisa ne’ebé akontese iha sosiedade nia leet, nune bele tulun media no jornalista sira hodi halo reportajen investigative.

Iha fatin hanesan Senior Advisor Beijing +30 no ASEAN Liaison iha UN WOMEN, Jamshed Kazi hateten iha tópiku 12 ne’ebé importante tebes ba media no jornalista sira atu foti, ne’ebé kada ministerial no sosiedade sivíl husi nasaun sira iha Asia Pasífiku atu ko’alia hanesan asuntu polítika, ekonomia, jéneru no feto inklui mudansa klimátika.

“Iha loron 3 tuir mai governu sira sei fo sai istória susesu sira, konaba feto nian istória, ne’ebé bele sai istória di’ak ba media sira hodi hakerek, no mos perspetiva husi sosiedade sivíl ne’ebe promove diversidade”, dehan Jamshed.

Liafuan hanesan mos hato’o husi Ryce Chanchai husi UN WOMEN, katak jornalista sira knaar ne’ebe forte tebes, nu’udar xavi hodi hetan no hato’o informasaun ne’ebe kredivel, “ami fiar katak ita boot sira bele hetan informasaun intersante hodi publika iha ita boot sira nia plataforma”.

Nia hatutan iha dadus ne’ebe sei hatudu konaba feto sira ne’ebe serbisu iha uma la hetan selu, oinsá mak feto sira sobrevive ba moris nian, asuntu konaba bareira sira ne’ebe feto sira hasoru hodi asesu plataforma digital.

“Ami hakarak enkoraja jornalista sira, hodi fo sai issue ne’e, hodi hetan solusaun ruma, hodi bele halo mudansa no atinjimentu sira ne’ebe kada nasaun halo ona hodi luta ba igualdade jéneru”, dehan Chanchai.

Media sira ne’ebe selesionadu mai husi nasaun sira hanesan Neon Metin husi Timor-Leste, India, China, Indonesia, Nepal, Bangladesh, Pakistan, Tailándia, Japan, Fiji no Solomon Islands no Republic of Marshall Islands.

Programa ne’e realiza tanba hetan apoiu fundus husi UN Women Timor-Leste.

NO COMMENTS