Home Notisia Ze Luis: PNTL Obriga Tahan Telefone Cosmas Nian, Ne’e Violasaun Grave ba...

Ze Luis: PNTL Obriga Tahan Telefone Cosmas Nian, Ne’e Violasaun Grave ba Direitus Umanus

0
1069

Diretor AJAR, Ze Luis Oliveira. [Foto: Adrp | 03.05.2025]

Reportajen Ekipa Neon Metin

“Polísia ne’e atu defende ema nia integridade, liuhosi implementasaun lei ho rigor, la’os polísia ba halo fali violasaun direitus umanus, kaptura ema ilegal no tortura” Ze Luis

Relasiona ho kazu iha Naktuk konaba disputa rai Naktuka entre komunidade Oepoli iha Indonesiano Timor-Lesse, afeta Cosmas Olin nudar toos na’in no ativista komunitária, ne’ebe hetan aktu violénsia husi Membru Unidade Polisia Fronteira (UPF) baku  iha Naktuka, Suku Bene-Ufe, Sub Rejiaun Nitibe no Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA).

Ba kazu ne’e Neon Metin halo entrevista ho Diretór Ezekutivu ONG Asia Justice and Right (AJAR). José Luis de Oliveirahateten, situasaun ida-ne’e kazu violasaun aumenta tan. Hosi parte vítima dehan, polísia detein depois halo tortura, mais hosi parte polísia nega alegasaun ne’e, agora polísia servisu atu implementa lei, atu proteje sidadaun sira hosi aktu krime, polísia labele komete iha krime, kuandu polísia komete krime ne’e nu’udar violasaun direitus umanus, no afeta ninia kedibilidade, no instituisaun polísia.

“Ha’u desde inísiu, ha’u dehan hanesan ne’e, husi instituisaun polísia tenki loke investigasaun ba kazu ida ne’e, atu investiga polísia sira ne’e, sira komete duni aktu tortura ka lae, komete duni kapturasaun ilegal ka lae. Sé komete tanba interese kredibilidade instituisaun nia naran mak instituisaun justisa iha, polísia tenki prosesu sira na’in 10 ne’e tanba estraga ona polísia nia naran.”dehan Diretór  Ezekutivu AJAR José Luis de Oliveira.

Polísia ne’e atu defende ema nia integridade, liuhosi implementasaun lei ho rigor, la’os polísia ba halo fali violasaun direitus umanus, kaptura ema ilegal no tortura. Tanba ne’e, Polísia nia versaun ida ne’e, sé nune’e ita tenke husu investigasaun husi órgaun independente. Sé polísia rasik, tanba karik komete situasaun ida ne’ebé dehan conflict of interest, tanba ninia instituisaun rasik, nune’e nia invez de averigua (deskobre verdade) maibé nia taka fali, ne’e bele afeta kredibilidade instituisaun, ne’e duni Komandu tenki harii komisaun ida independente tanba komete ona polísia iha laran, labele polísia ba defende fali polísia nia aktu kriminal sira ne’e, ne’e estraga instituisaun polísia nia naran.

“Inklui motivu hosi polísia sira ne’e saída, dehan ba kaptura fali ema, dehan Cosmas ne’e, nia defende rai Naktuka, nia defende ita-nia teritóriu, tuir los tugas polísia mak atu ba defende, maibé polísia la ba.” Nia esplika.

Agora dehan fali Cosmas Olin mak sai provokador, provokador ne’e faktus ne’e saída tenki hatudu faku.

“Ne’e duni mai ha’u, polísia atu salva nia integridade institusional, nia naran di’ak, polísia ne’e atu kombate kriminoju, la’os polísia ne’e ba halo fali krimi, polísia ne’e la’os organizasaun bandidu,” Nka esplika liu tan.

“Sá tan dehan Cosmas Olin ninia telfone polísia hada’u, depois obriga fó kode atu loke, ne’e violasaun direitus umanus grave tan, ne’e viola direitu privasidade ema nian. Ha’u nia segredu iha ne’e, ha’u nia doben labele haree, ha’u nia fen mos labele haree, ne’e hanesan Indonézia loloos. Sé karik ida ne’e los, ajente polísia ne’e komete, violasaun aumenta tan,” nia dehan.

Nia hateten, horbainhira detein no kaptura ema, arbitrária, depois halo tortura, agora aumenta tan tanba halo violasaun ba ema nia privasidade, ema nia segredu iha telfone laran ne’e só Tribunal bele fo orden mak foin bele. Timor ne’e estadu de direitu la’os estadu do poder, ne’ebé polísia halo sasan arbiru.

Tanba ne’e, atu bele deskobre lia los ne’e tenki iha komisaun investigasaun ne’ebé ke independente, tantu hosi Parlamentu ka liuhosi Provedoria dos Direitos Humanos. “Mai ha’u urjentemente tenki mos iha prosesu investigasaun hosi terseira parte, tanba polísia rasik komete ona iha ne’e. Polísia mos parte interesante iha kazu ne’e tanba nia membru komete kazu ida ne’e, sé nia instituisaun rasik laiha integridade”.

Komete ne’e membru polísia. Sira rasik sei iha unidade justisa, ne’ebé tau matan ba kazu, violasaun ruma ne’ebé komete hosi membru polísia sira, sé PNTL rasik la konsege servisu ho profisional mak ne’e nu’udar kondisaun atu ejiji investigasaun independente ba ida ne’e.

Peritu legál JSMP, Luis Sampaio, hateten, iha lei prosesual ka Kodugu Prosesu Penal, iha artigu 53, defini ‘identifikasaun’ ne’e nu’udar aktu prosesual ne’ebe polisia ka autoridade polisia buka hatene tuir atu rejista ema nia dadus pessoal hodi loke investigasaun iha futuru bainhira iha indikasaun forte katak ema ne’e halo krime.

Tanba idenfikasaun ne’e aktu inisial husi prosesu ida. Maibé ida ne’e sei foti deit informasaun hanesan naran, tinan, hela fatin, estadu sivil, servisu ect.

“Maibé telemovel ne’e so bele prende bainhira konsidera nu’udar objetu krime no ida ne’e so bele akontese iha faze investigasaun,” dehan peritu legál JSMP, Luis Sampaio ba Neon Metin, liuhusi via whatsApp, Kinta 2/03.

Nia esplika, tuir esperitu norma prosesual husi artigu 53 Kodigu Prosesu Penal atuasaun identifikasaun ne’e limita deit iha rekolla informasaun pesoal hanesan BI, kartaun eleitoral atu identifika identidade ema ne’ebe polisia sira diskonfia.

Tanba ne’e se sira asesu ba informasaun dadus pessoal bele konsidera violasaun ba ema ninia privasidade sei telmovel ne’e kontein informasaun pessoal ne’ebe labele partilha ho ema seluk. Tanba ne’e prende ema nia telemovel so bele akontese liuhusi ordem tribunal ne’e autoriza, tanba iha razaun sufisiente tuir lei hodi prende sasan sira ne’e.

La’os baku deit Cosmas olin maibé foti hotu nia telemovél no to’o agora Polisia seidauk fó fila nia telemovél.

Ativista komunitária Cosmas Olin hateten, Unidade Polisia Fronteira (UPF) kaer nian, tanba deskonfia nia mak fahe informasaun kona-ba Timor-Leste ba sidadaun sira husi Indonesia (Oepoli), tanba ne’e maka UPF sira kaer no foti nia telemovél.

“Sira haruka ha’u entrega telfone tanba deskonfia ha’u mak fó infomasaun ba sira sorin,” Dehan Atvista Komunitária Cosmas olin  ba Neon Metin liuhusi Via telemovél, Sabadu 3/05.

Bainhira Unidade Polisia Fronteira kaer nia, husu kedas telemovél, maibé iha telemovél ne’e uza kode, ne’ebe Polisia sira husu kode telemovél fó kedas ba sira momentu sira kaer no baku ne’e kedas, se bainhira la fó sira bele oho tanba mesak.

“Hau nian telfone  uza kode, ha’u mesak tenke fó ka la fó sira bele oho mak ne’e, iha momentu sira baku ha’u ne’e husu kedas kode ha’u fó kedas, sira husu kode hira? ha’u dehan ha’u nia kode mak ne’e, ha’u hateten ba sira tau labele entaun sira fó ha’u maka tau, lakleur ha’u tau mas sira baku ha’u dolar ona entaun hau liman nakdedar, ha’u temi deit sira langsung loke haree,”  Nia konta.

Nia haktuir tan, Unidade Polisia Fronteira foti nia telemovél ne’e nia la tauk, tanba iha telemovél laran laiha segredu ne’ebe maka iha,  no iha telemovél ne’e mos nia nunuka kontaktu husi ema Indonesia (Oepoli) no nia kontaktu maka ema Timoroan sira iha deit.

“Ha’u mós senti sira kaer ha’u nian telfone ha’u la tauk tanba iha telfone laran laiha  buat ha’u ko’alia ho ema ne’ebe  iha sorin, kecuali ha’u ko’alia mai ema husi ne’e bele mas atu ko’alia ema sorin laiha,” nia esklarese.

“To’o agora polisia seidauk fó fila hau nian telfone, momentu sira lori ha’u mai iha Oekussi, ha’u husu ha’u nian telfone atu telfone ba familia mas sira la fó ida  no bainhira maka fó fali ha’u mós seidauk hatene,” nia dehan.

NO COMMENTS