Reportajen: Umbelina dos Reis
Ministeriu Komersiu Industria realiza workshop konaba sistema sertifikasaun Tais nian ho tema “garante sustentabilidade ba soru tais iha Timor-Leste”. Sistema Sertifikasaun sai hanesan marka hodi ajuda soru na’in sira atu hametin sira nia alkansa ba merkadu ne’ebé dignu no ikus mai sei ajuda iha eskala negósiu iha sira nia atividade produsaun tais nian.
Ministru Komérsiu Industria (MCI), Nino Pereira hateten, ohin ita ko’alia konaba workshop sertifikasaun nee para atu bele garante sustentabilidade hosi patrimoniu kultural no materia neebe sai mos nu’udar sasukat ida hodi hateten produtu nee sai hanesan abravamente bele sai mos fator determinante ida ba iha dezemvolvimentu ekonomia iha nasaun, tanba nee hanesan esforsu kolektiva ne’ebé halo servisu inter ministerial no ekipa durante ne’e fo atensaun extra nune’e bele hametin liu tan patrimoniu kultural no material.
“Estadu implementa ona durante tinan tolu hosi 2022 to’o iha 2025 nune’e inkrisaun tais Timor iha lista patrimoniu kultural material UNESCO nian, nee nu’udar media ida neebe importante atu salva guarda patrimoniu kultural nian.” Dehan Ministru Komersiu Industria, Nino Pereira liuhosi nia diskursu iha salaun Infordepe Balide, kinta-feira, 03/07.
Governante ne’e informa, rekoñesimentu hosi UNESCO nee halo afirmasaun dala ida tan ba kultural nu’udar povu no nasaun iha mundu. Planu implementasaun ami haree sai komitmentu boot ba ita hotu inklui mos Ministériu Komersiu Industria iha komitmentu atu kontinua suporta atividade ne’ebé planeadu inklui treinamentu ba negósiu no diversifikasaun produtu tais no fo kompetisaun soru tais ba foinsae sira.
Liu-hosi atividade feira nasional ne’e hanesan halo promosaun ba rejional no internasional. Sistema sertifikasaun nee hanesan atividade ne’ebé salva guarda urjente ho nia objetivu esensial atu hasae rendimentu soru na’in sira nian no padraun ba atividade negosiu ne’ebé viabel lukrutivu no respeita ba autensidade valor istoriku no kultural.
“Sistema sertifikasaun sei sai hanesan marka hodi ajuda soru na’in sira atu hametin sira nia alkansa ba merkadu ne’ebé dignu no ikus mai sei ajuda sira iha eskala negósiu iha sira nia atividade produsaun tais nian.” Nia dehan.
Governu iha politika rasik ba dezenvolvimentu tais iha Timor-Leste, liuhosi rezolusaun governu numeru 50/2023 konaba politika dezemvolvimentu Industrial, rekonhese tais nu’udar industria lokal artezenatu ne’ebe bele kompleta Industria turizmu iha Timor-Leste.
“Ministru Komersiu Industria mos estabelese ona sentru artezenatu no tais iha Maubara, sentu ne’eba sai sentru eselensia ba kapasitasaun dezemvolvimentu tais iha Timor-Leste.”
Prezidente Komite Nasionál ba Patrimóniu kulturál imateriál Timor-Leste (KOMNAS PKI TL), Manuel Smith hateten, iha ámbitu sistema Sertifikasaun tais ne’e governu Timor-Leste liuhosi komité nasionál ba patrimóniu kulturál imateriál Timor-Leste realiza ona atividade nasionál saudavel ba tais.
” Iha atividade sira ne’e mak hanesan fo treinamentu ba soru na’in sira oinsá halo peskiza ba levantamentu dadus ba tais no estabelese suspensaun no realiza kolokasaun integrasaun tais kurríkulu eskolar, realiza feira konaba tais dezenvolve Sertifikasaun ba tais estabelese asosiasaun rede soru na’in iha Timor-Leste”. Nia esplika.
Oinsá halo promosaun ba tais iha nivel lokál no nasional no dezmina planu salva guarda ba públiku para bele dada komunidade nia atensaun ba movimentu salva guarda nian, iha implementasaun ba planu salva guarda urjente ne’e alende fundu asisténsia hosi UNESCO parte governu nian preve mos orsamentu hodi implementa ba atividade.
” Hanesan promosaun tais iha feira peskiza no levantamentu dadus, kompetisaun soru tais ba foinsa’e sira, treinamentu ba diversifikasaun produtu hosi tais no treinamentu konaba negósiu.” Nia dehan.
Rekomenda ba Ministériu Komersiu Industria (MCI), Sekretariu Estadu Arte Cultura (SEAK) presiza formaliza komite patrimoniu kultural dekretu rezolusaun hosi governu hodi kontinua halo atividade salva guarda ba tais ba iha Timor-Leste, alende demizaun tais ba unidade bele halo mos ba elementu kultural seluk mak hanesan uma lulik tebe daur no seluk tan.