Reportajen David da Costa
Organizasaun Naun Governamentál Rede ba Rai (RbR) ohin hamutuk ho nian membru sira halo lansamentu ba relatóriu foun kona-ba despeju sira ne’ebé maka implementa husi nunu Governu konstitusionál ne’ebe hahú husi tinan 2024 to’o 2025 kontra lei no halo despeju forsada no violasaun grave ba povu afetadu sira nia direitu umanu.
Koordenadór Nasionál Rede ba Rai, Hortencio Pedrito F. da C. Vieira, hatete, Rede ba Rai ohin halo lansamentu ba relatóriu foun ne’ebé hatudu katak despeju sira ne’ebé maka implementa husi IX Governu durante 2024 no 2025 kontra lei no halo violasaun grave ba povu afetadu sira nia direitu umanu. Relatóriu ho naran “Despeju Forsada, Krime no Violasaun Grave ba Direitu Umanu’ aprezenta dadus ne’ebé hatudu momoos katak Governu nia hahalok viola Konstituisaun RDTL, Lei Nasionál no Lei Internasionál.
“Liuhosi monitorizasaun direta, entrevista ho komunidade afetadu no análiza legál relatóriu dokumenta mega-despeju 12 ne?ebé akontese iha Dili durante tinan 2024-2025 ho uma kain afetadu 1,336 ba leten (total ema 7,615 ba leten) inklui feto, labarik, ema ho defisiénsia no idozu sira. Rezultadu peskiza hatudu katak despeju implementa sen justifikasaun legál, sen konsultasaun, sen notifikasaun adekuadu, no sen kompensasaun adekuadu. Alende ne’e despeju barak implementa ho forsa no agresaun fízika ne’ebé la proporsionál,” dehan Koordenadór Rede ba Rai Pedrito Vieira Iha sekeretariadu Rede ba Rai Farol, Kinta 17/07.
Nia esplika, Iha deskobrementu xave husi relatóriu katak, entidade Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) ne’ebé mak implementa despeju barak laiha kompeténsia legál atu implementa despeju.
“Entidade Governu finje ba públiku katak ema afetadu sira okupa ilegál rai estadu maibé realidade Governu la implementa prosesu legal hodi identifika rai nain no ema afetadu sira seluk tuir Lei Espropriasaun ba Utilidade Publika (Lei 8/2017) no Lei Definisaun Titularidade Nain ba rai (Lei 13/2017) haruka,” nia esplika liu tan.
Nia haktuir, iha nunu governu hasai obrigatóriu komunidade sen notifikasaun legál, sen konsultasaun no la kumpre prinsipiu no prosedimentu sira seluk ne’ebé hakerek iha Lei Espropriasaun ba Utilidade Publika (Lei 8/2017) no Lei Definisaun Titularidade Nain ba rai (Lei 13/2017). Despeju rezulta komundiade barak lakon asesu ba uma adekuadu no lakon rendimentu.
“Grupu vulneravel sira hasoru diskriminasaun durante despeju no hetan impaktu todan liu ba sira nia direitu ba uma, edukasaun, saude no seguransa,” Nia salienta.
Nia subliña, iha fulan Setembru 2024 Relatór Espesiál ONU nian mós hakerek karta ba nunu Governu Timor-Leste kondena despeju forsada nu’udar violasaun total ba Artigu 11 husi Paktu Internasionál Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál. Ate agora nunu Governu ignora lia menon hirak ne’e no kontinua atu implementa despeju ne’ebé mak viola Lei Nasionál no Lei Internasionál.
Tanba ne’e Rede ba Rai husu ba nunu Governu konstitusionál atu Hapara imediata despeju ilegál. Asegura katak despeju iha futuru tuir lei nasionál no lei internasionál ne’ebé iha.
“Rede ba Rai husu governu atu fináliza prosesu levantamentu kadastrál (tuir Lei 13/2017 no Lei 8/2017 haruka) no atribui títulu iha area urbanu no area ne’ebé mak tarjetu ba espropriasaun molok implementa despeju,” sira husu ba governu
Nune’e mos husu ba governu atu Investiga aktu violénsia, ameasa no abuzu podér husi entidade estadu inklui SEATOU. F-FDTL, PNTL no funsionáriu sira seluk. Hasa’e Governu nia kapasidade atu implementa despeju ne’ebé tuir padraun legál.
“Proteje direitu ema vulneravel sira nian no asegura igualdade jéneru durante implementasaun despeju,” sira kontinua husu ba governu.
Alende ne’e Rede ba Rai mos husu ba Parseiru Internasionál sira atu asegura katak sira nia projetu no asisténsia téknika la kontribui ba violasaun direitu komunidade afetadu sira nian.
“Relatóriu ida ne’e fanu ita hotu nu’udar Timoroan atu hamriik hodi defende povu nia direitu. Tempu to’o ona atu tane aas estadu de direitu no dignidade povu Timoroan iha prosesu dezenvolvimentu” Nia konklui.