Home Analisa Analiza Kritiku Ba Preparasaun OJE 2026

Analiza Kritiku Ba Preparasaun OJE 2026

1439
0
Celestino Gusmao Pereira. [Foto: Doc.Privadu]

Peskizadór – Instituisaun La’o Hamutuk, Peskiza husi La’o Hamutuk

Artigu ida-ne’e fahe informasaun, análize no rekomendasaun relevante ba diskusaun no preparasaun Proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026. Análize bazeia ba dokumentu ofisiál hanesan Deklarasaun Estratéjia Orsamentál, Sirkular Orsamentál, no relatóriu konsulta sidadaun, hamutuk ho observasaun kritika La’o Hamutuk nian.
    
Prosesu preparasaun OJE 2026 hahú tiha ona iha fulan Fevereiru 2025, husi submisaun proposta orsamentál kada ministériu no instituisaun públiku hotu ba Ministériu das Finansa (MF). Iha Juñu 2025, MF hala’o Semináriu Jornada Orsamentál, maibé semináriu ida-ne’e la fó espasu diskusaun konstrutivu atu hetan konfirmasaun no klarifikasaun sira. Komité Revizaun Orsamentu Polítiku (KROP) hahú avaliasaun iha 4–20 Agostu 2025. 

Limitasaun transparénsia no partisipasaun

Maske prosesu elaborasaun orsamentál tuir kalendariu, kuaze hala’o durante tinan tomak, kestaun transparénsia no partisipasaun seidauk adekuadu. Sosiedade sivíl, akadémiku, Jornalista no públiku la hetan envolvimentu diretu iha faze planeamentu no preparasaun orsamentu kada ministériu. La’o Hamutuk koko inisia enkontru ho ministériu balun atu komprende programa no atividade prioritariu ho objetivu atu oferese sujestaun no ideia balun ba program, Infelizmente la dun efetivu no efisiensia tanba Governu (ministériu) iha ona prioridade rasik tenke hala’o. Ho nune’e, maske akontese enkontru no diskusaun maibé ideia, no ami nian hanoin balun la hola parte iha preparasaun submisaun ba elaborasaun OJE foun. Ministériu Agrikultura, peska, pekuaria no floresta nudár ezemplu, La’o Hamutuk hakerek karta, audiensia no hasoru hodi rona no aprezenta ideas inklui pontu importante balun atu konsidera iha elaborasaun orsamentál Ministériu nian – Ami hein, hafoin elaborasaun proposta Lei OJE 2026 no livru sira, ita bele konfirma preokupasaun no sujestaun sira iha dokumentu ofisiál. 
    
Ami observa no halo monitorizasaun, hetan katak kada ministériu sira seidauk utiliza didi’ak plataforma digital/website ne’ebé governu estabelese ona atu fahe dokumentu planeamentu no orsamentál atu atrai komentáriu no hanoin husi públiku. Falta hirak nee, ami konsidera frakeza institusionál ba planeamentu no analizasaun orsamentál. Plataforma digital sira, iha situasaun agora nudár meius komunikasaun util entre parte no nudár oportunidade atu hetan idea no kontribuisaun analitiku e konstrutivu hodi melhora no eleva ministériu no Governu ninian dokumentu no planeamentu orsamentál ba públiku ho transparente no partisipativu husi entidade oin-oin no públiku, tanba ami hanoin konsulta sidadania de’it la sufisiente. 

Previzaun estratéjika preleminaria iha OJE 2026

Deklarasaun Estratéjia Orsamentál 2026 subliña Timor – Leste nian kresimentu despeza públiku no ekonomia ho PIB, 90% depende forte ba reseita petrolíferu no preokupa mós vida util Fundu Petrolíferu (FP). Tinan 20 liu, seidauk aproveita didi’ak fundu husi mina no gas atu reforsa ekonomia produtivu, sustentavel no inkluzivu iha rai laran. Nudár sasukat, reseita doméstiku kada tinan kontinua ki’ik  no estadu seidauk define didi’ak polítika fiskal estadu nudár estratéjia ajuda diversifika ekonomia nasaun. Hanesan realidade orsamentu estadu kada tinan, nafatin maioria kobre husi fundu petrolíferu hodi dudu atividade ekonómiku tomak iha rai laran.

     
Preokupa mós katak, bainhira FP hotu (ezgota), Estadu enfrenta problema boot tanba la hala’o obrigasaun fiskál hirak ne’ebé mak regula ona tuir lei sira inklui fornese servisu públiku no investimentu oin-oin atu mantén estabilidade sosiál no ekonómiku sira. Situasaun sira ne’e, sei iha risku no ameasa boot ba futuru Nasaun nian, inklui sei hatodan liután Soberania Nasionál rai doben no povu Timor – Leste. 
    
Atu halo mitigasaun ba preokupasaun hirak ne’ebé mensiona iha leten, governu kria dokumentu previstu medida sira mak hanesan tuir mai; Tenke define tetu despeza konsolidada: biliaun $1, 85, ko’a 13% husi biliaun $2,125 iha 2025. Prioridade investimentu: infrastrutura, edukasaun, agrikultura no saúde. Re-orientasaun gastu, husi redusaun despeza rekurrente no kansela projetu boot sira ne’ebé retornu duvidozu ba investimentu, atu hanaruk vida util FP bele estende uitoan to’o tinan 2038.

La’o Hamutuk nian pontu de vista

Dokumentu Governu rekoñese preokupasaun barak hodi inklui iha dokumentu ofisiál sira, liu – liu kona-ba OJE no ekonomia nasaun kontinua depende ba Fundu Petrolíferu, no risku rai naruk fiskál. Maske husi previzaun preleminaria sira hatudu redusaun no tentativa ba resposta pozitivu, maibé seidauk sufisiente nudár estratéjia atu enfrenta dezafiu prinsipál sira iha futuru. Ida ne’e, refleta iha previzaun sira ne’ebé hateten, iha parte ida governu preokupa ho realidade atuál maibé kontinua mantén atu avansa ho projetu boot sira ne’ebé nian benefísiu sosiál no ekonómiku ne’ebé sei duvida. 

Ami observa no monitoriza iha KROP ne’ebé la’o hela, ministériu sira propoin orsamentu adisionál balun, bainhira reuniaun komité revizaun orsamentál hotu, karik sei aumenta tetu fiskál ne’e liu biliaun $2. Espera Ministériu Finansa no Primeiru Ministru sériu duni ba deklarasaun hirak ne’ebé hakerek klaru iha dokumentu ofisiál ne’ebé publika ona, no bele mantén nafatin proposta tetu atuál biliaun 1, 85 no redús despeza la nesesáriu sira. 

La’o Hamutuk konsidera maske planu atu halo redusaun orsamentu 13% ne’e ki’ik, maibé importante atu halo redusaun no tenke rasionaliza estrutura despeza, kansela despeza administrativu la urjente (viajen, serimónia, infrastrutura la prioridade). Mantén no aumenta investimentu iha setór sosiál-ekonómiku sustentável (edukasaun, agrikultura rural, turizmu komunitária, manufatureiru). Labele kompromete servisu públiku fundamental maibé kontinua gasta rekursu uitoan ne’ebé iha ba benefísiu elite sira iha sidade no kapitál munisípiu sira, enkuantu abandona setór sira ne’ebé liga diretamente ho Povu iha area rural nian moris.

Konsulta sidadania 

MF hala’o konsulta públiku ne’ebé hanaran konsulta Sidadania maibé envolvimentu sosiedade sivíl limitadu. Relatóriu konsulta publika iha website MF hatudu preokupasaun maioria partisipante: Falta médiku no ai-moruk iha área rural, Menus Kualidade iha edukasaun – falta profesór no infrastrutura eskolár. Situasaun ida ne’e, prevalese tinan barak ona, seidauk iha esforsu sériu, estruturádu no imediatu atu hadi’a. Falta bee no saneamentu, falta kanalizasaun irigasaun to iha nivel suku, aldeia no bairru ki’ik sira, falta mekanizmu no kondisaun ekonómiku favoravel ba produsaun no prosesamentu.

Konkluzaun 

Prosesu preparativa sira, husi aprezentasaun jornada Orsamentál too publikasaun deklarasaun estratéjia orsamentál 2026, sirkular orsamentál no relatóriu konsulta sidadaun nian, hatudu Timor – Leste nian vulnerablidade sosiu ekonómiku, falta iha esforsu atu hadi’a situasaun ida ne’e, presiza iha medida apropriadu atu hetan dalan ne’ebé forte no sustentavel liu atu prevene Timor – Leste tama iha risku ne’ebé labele kontrola. 

Nune’e, husi dokumentu sira prevee no konklui iha nesesidade atu presiza iha esforsu ba hadi’a servisu públiku ho efisiénsia no transparénsia. Rediresiona ekonomia ne’ebé bazeia ba agrikultura, indústria transformadora no turizmu komunitária inklui avansa Infrastrutura rural nesesáriu hodi apoiu ba atividade produsaun povu nian ne’ebé reziliente ba mudansa iklima. Reforma institusionál ho dixiplina fiskál mediu no naruk. Diversifikasaun reseita doméstiku atu hamenus dependénsia ba FP – uza Fundu uitoan ne’ebé iha agora nudár oportunidade atu diversifika ekonomia.

Rekomendasaun 

Husi diskusaun iha leten, ami rekomenda atu iha futuru no kontinuasaun husi diskusaun prosesu orsamentál iha KROP, bele iha liu tan; 

  1. Ami sujere KROP atu la’ós mantén de’it previzaun no reorientasaun sira hanesan diskute iha dokumentu deklarasaun estratéjiku orsamentál ba 2026 maibé aumenta ezersisiu liu tan, hodi rasionaliza estrutura orsamentál, tuir dalan sustentavel no resposta ba realidade atuál Nasaun nian ne’ebé preokupa mós iha relatóriu konsulta sidadania dokumentu relevante sira seluk. 
  2. Ami mós sujere atu Ministru no responsavel instituisaun sira labele hanoin de’it idak idak nian interese setorial maibé presiza iha vizaun Nasionál ida ne’ebé halo ajustamentu global tuir ita nian realidade ekonómiku no finansiamentu públiku. 
  3. Transparénsia, publika dokumentu planeamentu no proposta OJE iha plataforma digital ne’ebé permite asesu públiku, simu no inklui iha desizaun final komentáriu públiku.
  4. Partisipasaun, envolve sosiedade sivíl dezde faze inisiál iha planeamentu.  
  5. Efisiénsia Fiskál: Redús despeza desnesesariu no aloka ba setór sosiál hanesan edukasaun, saúde no formasaun sira no investe ba setór produtivu ne’ebé renovavel no sustentavel.
  6. Reforma Estruturál: Implementa reforma fiskál efetivu, liu –liu tuir prinsípiu taxa progresivu, sira ne’ebé riku tenke selu barak liu no la lori todan ba povu vulneravel sira, atu diversifika reseita doméstiku. 
  7. Monitorizasaun: Estabele mekanizmu independente ba monitor no avalia implementasaun OJE. Presiza haforsa transparénsia no partisipasaun liu tan atu aumenta kontrolu sosiál hodi minimiza frakeza orsamentál, haforsa estadu diretu no demokrátiku, asegura separasaun de podér hodi asegura balansu podér iha prosesu orsamentál. 

Referénsia 

Bele foti no loke dokumentu sira iha kraik hodi hetan informasaun no dadu sira; 

  1. Deklarasaun Estratéjia Orsamentál ba OGE 2026 – https://mofwebadmin.mof.gov.tl/uploads/Declaracao_Estrategia_Orcamental_para_2026_Publicacao_1181c63ce9.pdf
  2. Sirkular Orsamentál ba OGE 2026 – https://mofwebadmin.mof.gov.tl/uploads/Sirkular_Preparasaun_ba_OGE_2026_8b358dd315.pdf.
  3. Relatóriu Konsulta Sidadaun ba OGE 2026 – https://mofwebadmin.mof.gov.tl/uploads/Relatoriu_Konsulta_Sidadaun_ba_OJE_2026_TETUM_07efe67879.pdf
  4. La’o hamutuk nian pájina ba OJE 2026 – https://www.laohamutuk.org/econ/OGE26/25OGE26.htm

Mak ne’e, de’it ami nian kontribuisaun ba diskusaun ida ne’e, kontinua halibur informasaun, dokumentu no analiza sira atu ajuda fahe informasaun ba públiku.

Ami kontinua prontu atu halo diskusaun ho jornalista, akadémiku, peskizadór sira no públiku inklui Governu, Parlamentu no ajénsia Internasionál sira. Bainhira iha pergunta ga presiza klarifikasaun ruma bele liga ba: +67077432621

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here