
Reportajen David da Costa
Rezistensia komunidade negosiante progresivu (KNP) iha Taibesi hamutuk ho Estudantes Universitariu Timor-Leste (EUTL) nafatin husi ba Prezidente Republika (PR) José Manuel Ramos-Horta, tenki uza nia kompetensia tomak para promulga lalais revogasaun Lei Pensaun Mensál Vitalisia, para halakon tiha LPMV ne’e para osan sira ne’e aloka ba iha setór importante sira.
Negosante iha Taibesi, Juvita da Costa Pereira hatete, lei pensaun vitalsia ne’e tenki halakon, osan sira ne’e aloka ba iha setór sira ne’ebe maka importante, atu bele hadia povu nian moris, tanba iha merkadu taibesi, negosinate balun fatin laiha, faan deit iha tratoar leten, seguransa mai duni hela deit maibé negosiante sira la ba tanba fatin laiha ba sira atu faan sira nia produtu.
“Ha’u nia hakarak lei pensaun Mensál vitalisia tenkiser lakon, lakon para orsamentu iha karik koloka mai merkadu, hadi’a merkadu, haree povu sira iha merkadu la’o lemo-lemo hanesan ne’e, halo fatin diak ida ba ami negosiante, agora haree ai-leba sira, joven sira, leba la’o ba la’o mai deit, seguransaira sira mai duni mos, sira lala’o tanba saida? Tanba kondisaun fatin maka laiha,” dehan Negosiante, Juvita da Costa Pereira, iha Terminal Taibesi, Segunda, 29/09.
Tanba Povu fó nia votus ba sira ne’e atu sai boot ne’e atu haree povu nia moris, maibé realidade lae, povu barak sei terus nafatin, halerik, mas ema boot sira ne’e balun la servisu no tur-tur fulan simu osan deit, tanba ne’e halakon lei pensaun vitalisia para aloka osan ba iha setór importante sira para povu sente dezenvolvimentu iha nasaun ne’e.
“Ha’u husu lei pensaun Mensál vitalisia ne’e lakon, lakon para orsamentu sira ne’e koloka mai iha povu kiik sira, laos sira boot sira tur toba, tur toba, simu deit osan fulan-fulan, ami povu terus, tanba ami mak fó votus ba sira, maka sira manan, sira tur iha parlamentu, la’os sira rasik maka foti sa’e malu tur iha parlamentu,” Nia kritika
Negosiante sira ne’e mos husu ba Prezidente Republika José Manuel Ramos-Horta, tenki uza nia kompetensia tomak promulga lalais revogasaun lei pensaun Mensál vitalisia
Nune’e Porta Voz Negosiante Taibesi, Grigorio B. Alves, hatete, Relasiona ho rezistensia komunidade negosiante progresivu (KNP) hamutuk ho Estudantes universitariu Timor-Leste komesa hahú kontra Parlamentu Nasional (PN) iha dia 15 to`o 17 fulun setembru tinan 2025 hodi salva estadu Republika Demokratika de Timor-Leste husi politika esplorasaun ukun na’in sira nian.
Rezistensia komunidade negosiante progresivu (KNP) hamutuk ho estudantes universitariu Timor-Leste (EUTL) nian hapara sosa kareta, alterasaun lei manifestasaun 100 metrus, halakon lei pensaun Mensál vitalisia no aloka orsamentu Jeral do Estadu ho Pursentu bo’ot ba sektór produtivo sira hanesan Agrikultura, Saúde, Edukasaun, Seguransa no Ekonomia Rezistensia ne’ebé Komunidade Negosiante Progresivo KNP hamutuk ho estudantes Universitariu Timor-Leste EUTL iha dia 15 Setembru Porta Voz ho Parlamentu halo konkordansia Katak sei hapara no la sosa viatura ba deputadu 65 iha PN.
No iha dia 16-17 Stembru, komunidade negosiante progresivo kontinua halo rezistensia hamutuk ho EUTL hodi ejize ba Parlamentu Nasional halakon lei Pensaun Mensál vitalisia no alterasaun ba lei manifestasaun 100 mentrus no mos aloka Orsamentu Jeral Estadu ba iha sektor produtivu iha momentu ne’e kedas konkordansia entre manifestante EUTL ho Deputadu/a bankada lima iha PN, tuir akordu internasional ne’ebé hanaran Pakta sunservanda hodi halo konkordata tuir normas hodi halakon lei pensaun Mensál vitalisia iha dia 25 setembru tinan ne’e
Tuir akordu ne’ebé mensiona iha leten ho deputadu/a sira iha Parlamentu Nasional husi bankada 5 hanesan CNRT, PD, KUNTO, PLP no FRETILIN kumpri ona sira nia akordu ne’ebé halo ho EUTL iha uma fukun Parlamentu Nasional.
Hodi halo debate generalidade ba lei numeru 11 revogasaun pensaun Mensál vitalisia iha ne’e rezulta votasaun pasa ho unanimidade 61 kontra no abstensaun 0, Signifika revogosaun ba lei numeru 11 pensaun Mensál vitalisia pasa ho karakter Urjensia.
Tuir fali mai debate ba sesaun daruak nian iha loron 26 setembru 2025 debate kona-ba espesialidade projeitu lei numeru 11/(3a)- halakon pensaun Mensál vitalisia ba deputadu sira no ex-titulares no orgaun sira seluk ne’ebe mak pasa ho votus unanimidade afavor 62 kontra abstensaun 0 signifika katak votasaun ba lei specialidade final no global pasa.
“Ami hanesan Komunidade Negosiante Progresivu ho frankamente atu dehan katak ami nafatin hamutuk ho EUTL kontinua rejistensia hodi husu ba PR José Manuel Ramos-Horta, tenki uza nia kompetensia promulga revogasaun Lei Pensaun Mensál vitalisia,”Nia dehan.
Maibé antes ne’e Palamentu Nasionál liuhusi reuniaun Plenaria estraordinariu, aprova projeitu lei numeru 11/VI (3a) revoga pensaun Mensál Vitalsia ba deputadu/a no Eis-Titulár orgaun soberania no providensia sira seluk iha final global ho votu a favor 62, kontra no abtensaun 0.