Reportajen Silvino Freitas
Rede ba Rai (RbR) konsidera governu seidauk esforsu masimu ba prosesamentu rejistrasaun rai nian neebe la fo sertifikadu rai ba komunidade maka sei taka dalan ba investor sira husi internasional atu investe iha ita nia rain, maski antes nee governu gosta ona osan liu $50 millaun ba servisu rejista kadastrais maibe seidauk atribui titulu rai ba komunidade.
Koordenadór Nasionál RbR Pedrito Vieira dehan, antes iha tinan 2009 too 2012 USAID tulun governu timor leste liuhusi projetu ita nia rain neebe halo levantamentu dadus sira iha munisipiu Dili maibe remata levantamentu no halo tiha publikasaun ba mapa sira maibe mapa balun iha lina mean katak sei disputa entre komunidade no mapa balun laos hodi prosesa ba hetan titulu legal ba rai maibe la akontese, nunee iha SNC neebe estadu gasta osan liu milaun $50 hodi kobre munisipiu hotu iha teritoriu nasional servisu nee halo husi komanpa internasional husi Portugal no nasional ida no projeitu nee paradu nunee husi organizasaun Rede ba Rai halo konfirmasaun klarifika dadus konaba rai hira maka atu hetan titulu ba rai maibe sira taka informasaun la fo informasaun inklui iregularidade barak maka akonteste iha prosesu levantamentu nunee iha prosesu tomak laiha transparansia maibe sira taka informasaun ba Rede ba Rai.
“ami hatoo ona keixa ba PDHJ atu prosesa no levanta nia fukun nee iha neebe nusa mak la kontinua gasta osan barak ba tun terenu selu kontrator internasional nasional, entaun foin dadauk governasaun foun nee husi ministeriu justisa neebe fahe ona sertifikadu balun maibe laos ba komunidade sira neebe sai nain ba propriedade maibe ba fali uma neebe estadu harii ba veteranu sira” dehan Koordenador Nasional RbR Pedrito Vieira iha sekretariadu RbR Farol, (04/12).
Nia dehan tan, tempu kleur ona komunidade sira hein atu hetan titulu ba rai no komunidade balun neebe sira nia rain hetan ona rejista husi agraria nian maibe seidauk iha sertifikadu, nunee ida nee sei afeta ba investor sira atu mai investe iha ita nia rain tanba investor sira mai presiza rai maibe rai sira nee tenke iha dokumentu legal sira hodi sira bele halo investimentu, populasaun sira hatoo preokupasaun ba rai no uma neebe sira hela ida nee hatudu vulneravel tebes ba sira bainhira governu foti sira nia rain, nunee governu tenke servisu makaas liuhusi ministeriu justisa tenke halo investigasaun ba rai neebe rejistu tiha ona atu rai neebe laiha problema tenke fo sertifikadu, tanba nee fukun mai husi governu neebe la servisu masimu iha area agraria nian tanba la fo sertifikadu rai ba komunidade maibe ejiji komunidade atu hatudu sertifikadu rai.
“asuntu neebe Rede ba Rai akompana nee iha problema boot ida nee ba claim ida seluk nia rain, nee problema boot neebe fanun ita nia governu ho estadu tenke focus ba ida nee tanba se lae povu rasik la seguru hela iha nia rain rasik no sidadaun legal tenke rekonese lalais” nia dehan.
Nia konklui, investor sira neebe atu investe iha presiza seguru ho estabilidade politika, lei no seguransa inklui estabilidade asesu ba rai nian maski prezidente republika sai ba rai liur atu dada investor mai maibe investor sira sei husu garante ka lae karik sira mai investe, tanba garantia sustentabilidade nee mai husi lei, dokumentu legal sira nee sei iha problema sei taka dalan ba investor sira atu mai investe iha ita nia rain.








