Home Analisa Lala’ok Finansiamentu Klimátika: Tanba sá Finansiamentu Klimátika Tenke To’o ba Komunidade Lokál...

Lala’ok Finansiamentu Klimátika: Tanba sá Finansiamentu Klimátika Tenke To’o ba Komunidade Lokál sira iha Timor-Leste

588
0
Feto ida kuru bee nebe la hijiene. Photo: Rachel Schaevitz

Hakerek-na’inLucio Savio

EditórAderito do Rosario da Cunha Mambares

Timor-Leste infrenta katástrofia krize klimátika, kada tinan komunidade sira hasoru bailoron naruk, udan la tuir nia tempu, inundasaun, tasi-been sa’e no rai monu ou halai. Impaktu hirak-ne’e la’os estatístika abstratu. Situasaun sira ne’ebé hatodan liu tan komunidade sira iha área rurál ne’ebé depende ba agrikultura subsisténsia hodi hatutan sira nia moris, bee-matan barak mak maran no ida ne’e haterus liutan liuliu fornesimentu ai-han. Maske Timor-Leste kontribui emisaun karbonu globál ki’ik liu. Ida-ne’e nu’udar kazu injustisa klimátika. 

Iha Akordu Paris kria ona mekanizmu finansiamentu klimátika ho hatán ba krize klimátika ida ne’e. Nasaun riku sira “Emitor” ne’ebé istórikamente responsavel ba emisaun barak liu, iha kompromisu atu kompensa nasaun vulneravel sira atu nune’e bele adapta, mitiga no rekupera. Ba Nasaun sira ho Dezenvolvimentu Menus (LDC) no Nasaun sira ho Illa Kiik (SIDS) ne’ebé Timor-Leste mos faz parte, finansiamentu ne’e loloos la’os opsaun maibé obrigasaun (Akordu Paris artigu 9), ne’ebé essensiál ba sobrevivénsia, reziliensia komunidade no maluk feto sira ne’ebé hasoru impaktu husi mudansa klimátika iha área rurál sira.

Maibé iha pergunta importante: Finansiamentu klimátika to duni komunidade (Feto no Grupu vulneravel) sira ne’ebé presiza liu?

Oxfam nia relatóriu, Justisa Klimátika ba Feto iha Timor-Leste: Tracking Climate Finance to Build Resilience, hamosu preokupasaun sériu. Enkuantu estadu asesu fundu ne’ebé relasiona ho klima, maibé porsentu ki’ik de’it mak suporta diretamente ba komunidade sira, partikularmente igualdade jéneru. Organizasaun feto sira hetan porsentu ki’ik liu husi fundu ne’e. Lakuna ida ne’e sériu tanba mudansa klimátika la efeta ba ema hotu hanesan.

Iha área rurál, feto sira hala’o papél sentrál iha atividade agrikultura, produsaun ai-han, kolesaun bee, no kuidadu família. Bainhira bailoron naruk, udan-been menus, feto lori servisu todan liu atu fó-han uma-kain sira, jere rekursu ne’ebé menus, no rekupera fali uma-kain depois dezastre akontese. Reflete ba siklone Seroja iha tinan 2021, família barak lakon uma no rai produtivu. Feto sira relata aumenta servisu kuidadu nian ne’ebé la selu, lakon rendimentu, no asesu limitadu ba apoiu rekuperasaun.

Maibé feto sira la’ós de’it vítima. Sira mak lider reziliensia klimátika nian. Iha munisípiu sira, feto sira organiza grupu rai-osan, jere projetu agrikultura eskala ki’ik, promove tékniku agrikultura sustentavel, no hametin preparasaun ba dezastre komunitáriu. Sira-nia koñesimentu kona-ba ekosistema lokál no sistema ai-han ne’e essensiál ba adaptasaun. Maibé, sira simu finansiamentu direta mínimu.

Ida-ne’e hatudu forma injustisa estruturál ne’ebé bo’ot. Sistema finansiamentu klimátika dala barak fó prioridade ba projetu bo’ot no jestaun sentralizadu, enkuantu solusaun sira ne’ebé lidera husi komunidade luta atu asesu ba rekursu sira. Organizasaun lokál sira hasoru prosedimentu aplikasaun ne’ebé komplikadu, informasaun limítadu, no apoiu tékniku ne’ebé la sufisiente. Tanba ne’e, finansiamentu dala barak nafatin konsentra iha nivel nasionál ka internasionál, do’ok husi suku sira ne’ebé hetan impaktu klimátika loron-loron nian.

Transparénsia no akontabilidade hanesan dezafiu boot ida. Komunidade sira dala-barak la hatene osan hira maka hetan ona aprovasaun, oinsá mak aloka, ka se mak hetan benefísiu. Polítika, planu no informasaun la sempre fahe iha formatu ka lían lokál ne’ebé asesivel, ne’ebé limita partisipasaun no responsabilidade. Se la iha sistema monitorizasaun no relatóriu ne’ebé klaru, susar atu asegura katak fundu sira responde ba komunidade nia nesesidade reál. 

Transparénsia no akontabilidade husi finansiamentu klimátika mak sei bele harii komunidade feto no ema ho defisiensia sira nia rezilensia. Ho ida ne’e finansiamentu klimátika bele hatu’ur nia objetivu loloos, harii futuru ida ne’ebé justu, reziliente no sustentavel ba ema hotu.

Ikus liu, finansiamentu klimátika sei la sukat de’it ho kuantidade orsamentu ne’ebé asesu no promesa, maibé husi realidade iha terenu. Bainhira feto agrikultura ida bele proteje nia to’os husi tempu bailoron naruk, se família ida bele salva ka harii fila-fali nia uma depois inundasaun, no se komunidade lokál sira iha podér no rekursu atu determina sira-nia futuru rasik ne’ebé reziliente. Justisa klimátika signifika muda husi promesa ba prátika, husi kontrolu sentralizadu ba lideransa komunidade, no husi kompromisu simbóliku ba mudansa ne’ebé reál iha rai laran.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here