hakerek nain Januário Correia
“Fundu Petrolíferu bele sai “raan” ne’ebé fó moris ba Estadu no Povu, maibé iha tempu hanesan, nia mos bele sai nu’udar “venenu” ne’ebé hamate inisiativa produtiva hodi kontinua haburas dependénsia ba gastu públiku”.
1. Introdusaun: Paradoksu Rikesa iha Estadu Pós-Konflitu
Hanesan ita hatene, Timor-Leste (Repúblika Demokrátika Timor-Leste/RDTL) nudar nasaun jóven iha Sudeste Asiátiku, ne’ebé proklama independénsia iha loron 28 Novembru 1975. Durante sékulu haat nia laran, Timor-Leste nu’udar kolónia Portugés. Iha períodu tuir mai, nasaun ne’e hasoru faze luta naruk durante tinan 24 hasoru okupasaun Indonézia, molok atinje soberania total liu husi Konsulta Popular iha loron 30 Agostu 1999, ne’ebé lori ba restaurasaun independénsia ofisiál iha loron 20 Maio 2002.
Dezde restaurasaun independénsia iha 2002 nudar nasaun independente, Timor-Leste konsideradu nu’udar nasaun ho “istória susesu” iha jestaun reseita rekursu naturáis, liu-liu ho meus konaba estabelesimentu Fundu Petrolíferu, ne’ebé adota prinsípiu Hipóteze Rendimentu Permanente (Permanent Income Hypothesis PIH). Ho nia mekanizmu levantamentu bazeia ba Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE), maizumenus 3% hosi totál rikusoin Fundu Petrolíferu, enkuadramentu ne’e dezeña atu bele garante sustentabilidade fiskál ba tempu naruk, hodi limita esplorasaun rekursu ne’ebé liu husi estimasaun.
Normativamente, dezeñu institusionál ne’e reflete ba forma dixiplina fiskál progresiva ho orientasaun ba justisa interjerasionál. Maibé, iha susesu teknokrátiku ne’e nia kotuk, mosu paradoks strukturál ida ne’ebé signifikativu. Rikeza mina-rai ne’ebé jere ho dixiplina fiskál seidauk konsege transforma ba baze ida ba kresimentu ekonómiku produtivu. Envezde, observa ona reorientasaun sistémika ida hosi ekonomia bazeia ba produsaun ekonomia ne’ebé orientadu ba rente (rent-seeking).
Hipóteze Rendimentu Permanente (PIH), nudar ne’ebé dezenvolve husi Milton Friedman (1957)[1] esplika katak, desizaun konsumu la bazeia de’it ba rendimentu agora, maibé liu-liu ba rendimentu ne’ebé ema espera atu simu iha tempu naruk (rendimentu permanente). Rendimentu fahe ba rua: (1) rendimentu permanente (estável no previsível) no (2) rendimentu tranzitóriu (temporáriu no la regulár). Hanoin refere haktuir katak, ema sira tende atu mantein konsumu estável (consumption smoothing): rendimentu tranzitóriu barak liu rai hanesan poupansa, maibé aumentu rendimentu permanente mak foin hasa’e konsumu. Implikasaun ba polítika fiskál, katak medida temporária (hanesan redusaun impostu) normal la fó impaktu boot ba konsumu; nuneé governu presiza politika ne’ebé aumenta espetativa rendimentu permanente atu estimula ekonomia.
Iha kontestu ne’e, fenómenu ida ne’e labele reduz de’it ba forma klásika Moras Olandeza (Dutch Disease), maibé reflete forma ida ne’ebé klean liu hosi malisan rekursu (resource curse), ne’ebé abundánsia rekursu kria estrutura insentivu sira ne’ebé distorse hahalok ekonómiku no polítiku. Estadu, envezde funsiona nudar katalizadór ba transformasaun strukturál, maibe sai fali distributór prinsipál ba rente, ne’ebé hamosu hipertrofia burokrátika hanesan mekanizmu sentrál iha alokasaun rekursu.
Antes kontinua, mai ita hare oituan informasaun konaba Moras Olandeza (Dutch Disease), nudar termu ne’ebé mosu iha tinan 1970, hodi esplika konaba situasaun iha Olanda, bainhira sira deskobre rezerva gas naturál ne’ebé boot, nasaun ne’e sai riku lalais, situasaun ne’e halo setor seluk hanesan indústria manufatura no agrikulturasai fraku ka mate. Fenómenu ne’e akontese liu husi tolu prinsipál hanesan; 1). Muda Rekursu (Resource Movement Effect); mekanismu ne’e tanba setor mina-rai fó rendimentu aas, traballadór no investimentu muda ba setor ne’e. Tuir mai nia rezultadu mak, setor tradisionál hanesan agrikultura no manufatura lakon traballadór no kapitál. 2). Efeitu Gastu (Spending Effect); rendimentu mina-rai ne’ebé aas halo governu no sosiedade aumenta konsumsu iha rai-laran, ida ne’e halo folin ba sasán sa’e no servisu (inflasaun), liu-liu iha setor ne’ebé la’ós eksportável hanesan konstrusaun no transporte. 3). Apresiasaun Moeda (Real Exchange Rate Appreciation), Bainhira esportasaun rekursu naturál aumenta, moeda nasaun nian tende sai forte. Tamba sei rezulta, produtu lokál sai karun liu ba merkadu internasionál, no sasán importadu sai baratu liu iha rai laran no ida ne’e halo produsaun lokál lakon nia kompetitividade importadu.
Oinsa situasaun nee, nia relasaun iha kontextu Timor-Leste? Maske dadaun ne’e Timor-Leste uza dólar amerikanu (USD) ne’ebé signifika katak laiha politika moeda rasik, maibe efeitu husi Moras Olanda nian kontinua mosu no lao dadaun iha Timor-Leste, liu-liu iha forma Efeitu ba Gastu sira, hanesan: a). Gastu públiku ne’ebé boot husi rendimentu mina-rai halo kustu moris iha sidade liu-liu iha Dili sai aas; b). Saláriu no kustu transporte sae makaas, ne’eé halo kustu produsaun lokál aumenta, tuir mai rezulta importasaun (hanesan foos husi Vietname ka Indonézia), ou naan manu, no seluk tan, ne’ebe folin baratu liu, duké produtu lokál sira, ne’ebé situasaun ne’e halo setor agrikultura no indústria lokal hasoru difikuldade atu dezenvolve an.
Se ita hare ba Hipóteze Rendimentu Permanente (PIH), tuir Milton Friedman (1957), konsumsu sira tenke bazeia ba: 1) Rendimentu Permanente, nudar rendimentu estável (hanesan saláriu), 2), Rendimentu Tranzitóriu: rendimentu temporáriu (hanesan mina-rai). Milton afirma katak rendimentu tranzitóriu (hanesan mina-rai) ba kontextu labele gasta hotu, maibé tenke rai hanesan poupansa atu garante estabilidade iha futuru (consumption smoothing). Tamba nee, Moras Olanda la’ós de’it problema kona-ba rekursu naturál, maibé kona-ba oinsá jere rekursu ne’e. Ba Timor-Leste, dezafiu prinsipál mak transforma rendimentu mina-rai sai baze ba dezenvolvimentu sustentável, la’ós de’it konsumsaun iha tempu badak.
Husi situasaun ne’e sai klaru liután, wainhira hare klean ba gastu estrutura públiku, maske despeza estadu atinje ona biliaun sanulu dolar amerikanu, maibe investimentu refere seidauk konsege harii fundasaun sustentável ba ekonomia produtiva. Setór estratéjiku hanesan agrikultura no turizmu kontinua estagnadu, enkuantu kresimentu ekonómiku nasionál depende maka’as ba espansaun fiskál ne’ebe mai hosi reseita mina-rai. Observa katak, husi kondisaun nee, funsaun Estadu la’ós hanesan motor ba transformasaun, maibé sai hanesan mákina distribuisaun ne’ebé sustenta pseudo (semu) ba kresimentu bazeia gastu públiku.
Iha kontextu ida-ne’e, kualidade instituisaun sira sai fatór determinante. Kestaun prinsipál la’ós deit rekursu naturais nu’udar “bensaun ka malisan”, maibé oinsá estrutura institusionál influensia nia impaktu. Esperiénsia nasaun hanesan Noruega hatudu katak riku-soin estrativu bele transforma ba dezenvolvimentu sustentável liu hosi instituisaun inkluziva no iha dixiplina polítika ne’ebe konsistente. Kontrariu ho ida ne’e, nasaun barak tama iha padraun Estadu rentier, ne’ebé estadu sai nudar distributór ba rendimentu no laos fasilitadór ba produsaun. Husi ne’e indikasaun empíriku hatudu katak Timor-Leste iha tendénsia ba padraun ida ikus, ne’ebé reflete ba dominasaun setór petróleu no gás iha reseita estadu nian, estagnasaun setór naun-petrolíferu no gás, ho gastu públiku bazeia ba Fundu Petrolíferu, ne’ebé orienta liu ba konsumu tempu badak duké investimentu produtivu ba tempu naruk. Estrutura ekonómika ne’ebé la diversifikadu limita kriasaun empregu, ne’ebé haforsa deit dependénsia ba estadu. Kondisaun ne’e, sei sai aat liután tanba limitasaun kapasidade institusionál ho dinámika polítika ne’ebé enkoraja gastu populista. Nia konsekuensia tuir mai mak, rikusoin rekursu sira iha risku ba ekonomia estrativa ne’ebé vulneravel la inkluzivu ba tempu naruk.
Iha parte seluk, problema refere la limita ba governasaun prosedimentál de’it, ne’ebé mosu mak reprodusaun estrutura polítiku-ekonómika ida bazeia ba rente, ne’ebé estadu sai sentru akumulasaun no distribuisaun rekursu. Iha konfigurasaun ida ne’e, fatin ba setór privadu difisil atu dezenvolve autonomia tanba distorsaun insentivu hosi dominasaun gastu públiku. Nu’udar rezultadu, kresimentu ekonómiku la ho mina-rai no gás sai artifisiál deit hodi kontinua dependente ba injesaun fiskál, no vulnerável ba volatilidade reseita estrativa.
Husi perspetiva seluk, kondisaun refere reprezenta forma espesífika hosi malisan rekursu, rikusoin husi rekursu mina-rai ne’ebé barak la’ós de’it kria distorsaun ekonómika, maibé mós forma konfigurasaun institusionál ne’ebé impede transformasaun strukturál ba tempu naruk. Nune’e mos dependénsia ba mina-rai la’ós de’it fenómenu ekonómiku, maibé prosesu institusionalizadu ida ne’ebé inkorporadu iha prátika burokrátika, polítika públika, no orientasaun dezenvolvimentu nasionál.
Haree husi perspetiva sosiolójika, espansaun burokrátiku iha Timor-Leste, ita bele interpreta hanesan formasaun arena podér (Bourdieu), ne’ebé pozisaun estrutura estadu sai fonte prinsipál ba akumulasaun kapitál ekonómiku, sosiál no simbóliku. Kargu públiku la’ós de’it funsaun administrativa, maibé sai rikusoin estratéjiku ba reprodusaun podér no distribuisaun rente. Iha situasaun nune’e, burokrasia la’ós de’it aumenta kuantitativamente, maibé mós transforma ba arena kompetisaun polítiku-ekonómika nudar sentru hodi bele asesu ba rekursu estadu.
Liga ba situasaun ne’e, paradoks iha Timor-Leste la’ós de’it iha fallansu teknokrasia fiskál, maibé iha diskrepánsia entre susesu jestaun makro fiskál no fallansu transformasaun strukturál. Petróleu, iha kontestu ne’e, sai nudar “ran”nakturuk hodi sustenta ezisténsia nasaun, maibe iha tempu hanesan mos “venenu” ne’ebé impede diversifikasaun ekonómika. Nune’e, dezafiu prinsipál ba oin la’ós de’it mantein sustentabilidade fiskál, maibé rekonstrui estrutura insentivu no instituisaun sira atu orienta ba produsaun produtivu, la’ós de’it distribuisaun rekursu.
2. Patolojia Burokrátika no Limitasaun Transformasaun Produtiva
Iha kontestu Timor-Leste, burokrasia la funsiona ona nu’udar instrumentu rasionál ida ne’ebé fó prioridade ba prestasaun servisu públiku. Maibé, estruturalmente transforma ona ba aparellu (apparat) administrativu hipertrófiku, ne’ebé nakonu ho interese polítiku. Abut hosi transformasaun mak dependénsia estruturál ba rendimentu mina-rai (oil rent), ne’ebé haburas formasaun hodi karakteriza nu’udar “estadu distribuitivu”, ne’ebe funsaun prinsipál Estadu muda hosi fasilitadór dezenvolvimentu ba distributór rekursu.
Hipertrofia burokrasi nudar kondisaun ne’ebé estrutura burokrasi sai boot liu no kompleksu, ikus mai la efisiente. Termu ne’e mai hosi mundu médiku, ne’ebé “hipertrofia” signifika aumentu ne’ebé la normal korpu isin. (Caiden, 1991; Merton, 1940). Iha governu ka organizasaun, ne’e hatudu hosi instituisaun barak liu, prosedimentu komplikadu, servisu neineik, no falta inovasaun. Iha Fenómenu ne’e konsidera hanesan forma ida husi patolojia burokrasia ka “moras burokrasia” iha sistema governasaun nian, ne’ebé presiza atu rezolve liuhosi reforma burokrasia, nune’e organizasaun sai simples (ramping) no funsiona ho kapasidade máximu.
Tamba ne’e, hipertrofia burokrátika, iha kazu ne’e, la’ós de’it reflete inflasaun institusionál, maibé mós sai hanesan manifestasaun hosi institusionalizasaun polítika patronaje. Bainhira setór privadu la konsege dezenvolve an ho forma orgánika, Estadu asume papél substitutivu liuhosi espansaun burokrátika ne’ebé artifisiál. Rekrutamentu funsionáriu kontratuál no kazuál, inklui nomeasaun ba funsionáriu permanente, funsiona hanesan mekanizmu absorsaun forsa-traballu, ne’ebé de facto hanesan eskema asisténsia sosiál disfarsada. Iha enkuadramentu ne’e, burokrasia sai nudar instrumentu estabilizasaun polítika ba tempu badak, envezde sai instrumentu prestasaun servisu públiku ne’ebé efisiente.
Hare husi perspetiva sosiál, ne’e hamosu distorsaun estruturál lubuk ida, ne’ebe bele akontese hanesan; Primeiru,akontese reorientasaun funsaun orsamentu públiku nian, Gastu Estadu absorve liuliu ba finansia reprodusaun burokrásia rasik liuhosi saláriu, subsídiu, no fasilidade ba funsionáriu públiku ne’ebé hamenus espasu fiskál ba investimentu produtivu, dezenvolvimentu umanu, no diversifikasaun ekonómika. Nune’e, inefisiénsia la’ós de’it anomalia ida, maibé sai prátika ne’ebé reproduz ona sistematikamente.
Segundu, mosu erozaun ba étika emprezariál iha sosiedade, insentivu sosiál no ekonómiku enkoraja jerasaun foun atu buka seguransa serbisu iha setor públiku, envezde foti risku nu’udar emprezáriu. Orientasaun ida-ne’e marka mudansa hosi kriadór empregu ba ema sira ne’ebé buka serbisu, predisaunn iha tempu naruk bele hafraku kapasidade inovasaun no dinamizmu setor privadu. Burokrasia, iha kazu ida-ne’e, la’ós de’it absorve forsa traballu, maibé mós forma orizonte aspirasaun sosiál.
Terseiru, mosu iluzaun kona-ba produtividade Estadu nian, espansaun institusionál liuhosi kriasaun ministériu foun, espansaun unidade servisu, no aumentu kompleksidade administrativu la akompaña ho aumentu iha rezultadu ekonómiku reál. Estadu dadur iha lójika reprodusaun administrativu, iha ne’ebé atividade burokrátika hetan persepsaun hanesan indikadór dezempeñu, maski la hamos valór akresentadu substansiál.
Iha arena podér nian, Pierre Bourdieu haktuir, pozisaun administrativu sira funsiona nudar kapitál sosiál, ekonómiku, no polítiku. Asesu ba kargu públiku la’ós de’it relasiona ho atendimentu públiku, maibé mós sai meiu atu kontrola distribuisaun rekursu no akumula podér. Iha kontestu ida-ne’e, burokrasia funsiona hanesan mekanizmu atu reproduz dezigualdade no konsolida elite sira.
Dinámika ida ne’e ultrapasa kuadru konvensionál Moras Olanda (Dutch Disease) tuir Corden no Neary (1982). Nune’e enfrakesimentu setor privadu iha Timor-Leste la akontese de’it tanba apresiasaun taxa kambiál real, maibé mós tanba deformasaun profunda iha estrutura insentivu ekonómiku. Buat ne’ebé akontese dadaun mak, abundánsia ho naresin husi rendimentu osan mina-rai hamosu “ekonomia artifisiál”, ne’ebé lukru la determina liuhosi inovasaun ka efisiénsia produsaun, maibé liuliu hosi proximidade ba sentru distribuisaun gastu Estadu.
Konsekuénsia hosi situasaun ida-ne’e mak mudansa iha hahalok atór ekonómiku sira, hosi kriasaun rikusoin ba prátika hadau rikusoin (rent-seeking). Estadu lakon nia papél nu’udar katalizadór ba atividade produtiva, no redús ba distributór prinsipál renda. Iha kondisaun ida-ne’e, setor privadu la dezenvolve hanesan entidade independente, maibé tende sai dependente no oportunista, ho dependénsia boot ba kontratu governu ne’ebé finansia hosi reseita mina-rai.
Laiha reforma estrutural profunda inklui rasionalizasaun burokrásia, depolitizasaun sistema rekrutamentu, no kriasaun ekosistema favorável ba setor privadu burokrasia Timor-Leste sei kontinua fo todan (beban) fiskál institusionál. Situasaun ida ne’e iha tempu naruk, bele halakon kapasidade nasaun atu realiza transformasaun ekonómika, tanba estrutura sosio-polítika ne’ebé rasik reproduz husi Estadu.
Envezde halo tuir modelu transformasaun hanesan Noruega ne’ebé apoia ho dixiplina fiskál, governasaun forte, no orientasaun ba tempu naruk Timor-Leste hatudu padraun dependénsia ba modelu estadu rentier ne’ebé metin. Iha situasaun ida ne’e, empreza estatál sira no burokrasia la funsiona nu’udar ajente transformasaun struktural, maibé nudar mekanizmu reprodusaun dependénsia sistémiku ne’ebé impede diversifikasaun no dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel.
3. Burokrásia Boot no Infraestrutura: Entre Mehi Modernidade no Realidade Ekonómika,
Husi lensa sosiolojika, liuliu liuhosi konseitu field of power husi Pierre Bourdieu, espansaun burokrásia iha Timor-Leste dadaun ne’e bele interpreta nudar arena kompetisaun ba akumulasaun kapital. Pozisaun iha estadu laos oferese de’it remunerasaun ekonómiku, maibé mos fó asesu ba kapital sosial (rede relasaun) no kapital simbóliku (prestíjiu no influénsia). Nune’e, burokrásia la aumenta de’it iha dimensaun kuantitativu, maibé mos transforma ba espasu estratéjiku iha luta polítika ekonómika.
Hipertrofia ida ne’e la’ós de’it fenomenu simples administrativu, maibé rezultadu husi lózika distribuisaun renda (rente) ne’ebé kria insentivu ba espansaun estadu nian. Implikasaun husi dinamika ne’e iha rua; (1) aumentu gastu rekurrente ne’ebé presiona sustentabilidade fiskál iha futuru, no (2) marginalizasaun setor privadu, ne’ebé la bele kompete ho seguro ho benefísiu ne’ebé oferese husi estadu. Tuir mai, investimentu eskala boot iha setor infraestrutura dala barak konsidera nudar instrumentu primáriu atu aselera dezenvolvimentu, ho asumsaun ida katak, liu husi fornesimentu infraestrutura sei automatikamente hamosu kresimentu ekonómiku endójenu.
Maibé, iha kontestu Timor-Leste, abordajen ida ne’e revela disfunsaun fundamentál entre ambisaun dezenvolvimentu fíziku no kapasidade estruturál ekonomia doméstika. Projetu sira hanesan Portu Tibar, espansaun aeroportu internasionál, no dezenvolvimentu korredór Tasi Mane, konstrusaun estrada iha kapital Dili, liu-liu alargamentu sira ne’ebé povu balun tenke sakrifika sira nia hela fatin ba interese dezenvolvimenti sidade, sei lori ita hodi reflete saida mak hanaran “imajinarium infraestructure-led” hodi konstrui normative ida ho asumsaun katak, modernidade materiál hanesan ho transformasaun ekonómika substantiva.
Analitikamente, aprosimasaun ida ne’e iha dimensaun problemátiku oioin; Primeiru, iha deskorespondénsia entre oferta no prokura, infraestrutura ne’ebé harii ho eskala boot la hetan apoiu husi baze produsaun doméstika ne’ebé sufisiente atu absorve no utiliza ho efisiénsia. Iha kondisaun hanesan ne’e, infraestrutura risku sub-utilizasaun, nune’e la konsege kria efeitu multiplikadór signifikativu iha ekonomia nasionál. Segundu, iha tendénsia ba proliferasaun projetu “elefante mutin” investimentu ho kustu aas maibé taxa utilizasaun ki’ik, ne’ebé ikus mai sai todan fiskál ba tempu naruk. Iha kontestu ne’e, dependénsia boot ba reseita petróleu no gás, kustu manutensaun no operasionál projetu sira ne’e bele ultrapasa benefísiu ekonómiku sira, nune’e aumenta vulnerabilidade fiskál nasaun nian. Terseiru, projetu barak husi infraestrutura bazeia ba espetativa espekulativa kona-ba futuru, liuliu reseita potensiál husi projetu Greater Sunrise, ne’ebé sei nafatin iha inserteza jeopolítika no komersiál. Dependénsia ba projesaun ne’ebé seidauk bele realiza, sei kria frájilidade antisipatóriu ba jestaun, tamba planu dezenvolvimentu bazeia ba asumsaun laiha baze materiál ne’ebé forte.
Limitasaun sira ne’e reflete katak, iha setor enerjia dependénsia krónika ba enerjia diesel hatudu estagnasaun iha tranzisaun ba sistema enerjia ne’ebé efisiente no sustentável. Subsídiu enerjétiku ne’ebé aumenta beibeik laos haklot de’it espasu fiskál, maibé mos hatudu falta estratéjia industrializasaun ne’ebé integradu. Iha kontestu ida ne’e, infraestrutura seidauk funsiona nudar fasilitadór transformasaun ekonómika, maibé hanesan símbolu materiál ba modernidade ne’ebé la akompaña ho mudansa estruturál substantiva.
Hare husi kontestu klean, problema prinsipál ne’ebé Timor-Leste hasoru la’ós de’it limitasaun rekursu finanseiru, maibé liuliu institusionalizasaun mentalidade “buka renda” iha arkitetura institusionál. Tanba ne’e, obstákulu transformasaun ekonómika depois petróleu no gás tenke komprende la’ós de’it hanesan problema teknokrátiku, maibé hanesan mos nudar reflesaun ida husi konfigurasaun polítiku-ekonómika ne’ebé reproduz dependénsia hodi mantein status quo.
Iha situasaun ida ne’e, distribuisaun renda sai nudar mekanizmu dominante iha relasaun entre estadu no sosiedade, ne’ebé kria insentivu distorsivu hodi hamenus produtividade no inovasaun ba diversifikasaun ekonómika. La ho dekonstrusaun ba estrutura insentivu bazeia ba renda no redefinisaun papel estadu iha ekonomia, Timor-Leste iha risku atu tama iha zona dependénsia (path dependence), ne’ebé bele hametin “malisan rekursu” ba tempu naruk. Kondisaun refere, sei sai aat liután tanba hipertrofia burokrátika, ne’ebé bele interpreta liuhosi lensa konseituál “gaiola besi” ou “Sangkar besi” (iron cage) husi Max Weber. Envezde funsiona nudar instrumentu rasionál atu hasa’e efisiénsia no efikásia polítika públika, burokrásia evolui ba estrutura autónoma no inerte ne’ebé orienta ba reprodusaun prosedimentu de’it. Iha kondisaun ne’e, rasionalidade formál transforma ba limitasaun ida ne’ebé difikulta inovasaun polítika no hamenus espasu ba transformasaun ekonómika. Nune’e, estadu la’ós de’it falla atu sai katalizadór dezenvolvimentu, maibé mos kontribui ba reprodusaun estagnasaun estruturál. Wainhira situasaun nafatin lao, ho laiha reforma institusionál fundamental inklui reestruturasaun burokrátika no reorientasaun paradigma polítika-ekonómika dezenvolvimentu Timor-Leste ne’ebé dehan riku ho osan mina-rai, sei tama iha risku atu hela iha nivel simbóliku de’it, hodi produz deit reprezentasaun progresu lahó transformasaun estruturál real.
Iha prosesu tranzisaun hafoin mina-rai, Timor-Leste presiza muda paradigma husi ekonomia ne’ebé bazeia ba rente ba ekonomia produtivu no sustentavel. Transformasaun ida ne’e presiza investimentu iha setor estratéjiku sira ne’ebé iha vantajen no efeitu multiplikador aas, atu kria oportunidade servisu, aumenta rendimentu, no fortalesi setor privadu. Primeiru, setor kafe, nu’udar produto prinsipál, presiza dezenvolve liu husi fortalesimentu kadeia valor (value chain),inklui prosesamentu pasca-kolheita, sertifikasaun kualidade, no espansaun asesu ba merkadu. Medida sira ne’e bele aumenta valor produto no promove kresimentu negósiu ki’ik iha área rural. Segundu, setor turizmu, ne’ebé bazeia ba natureza no kultura, iha potensia boot. Liuhusi dezenvolvimentu ekoturizmu baze komunidade, bele aumentu kapasidade rekursu umanu, no hadi’a infraestrutura iha área rural no promosaun efetiva, setor ida ne’e bele kria efeitu multiplikador signifikativu ba ekonomia lokal. Terseiru, setor agrikultura no agroindústria presiza transforma liu husi modernizasaun teknologia atu aumenta produtividade, no dezenvolvimentu indústria prosesamentu. Esforsu ida ne’e importante atu fortifika seguransa alimentár no promove diversifikasaun ekonomia iha futuru, atu hamenus dependénsia ba importasaun.Kuatru, kriasaun fundu investimentu nasional ba Mikro, Ki’ik no Média Empreza (MSME) no indústria ki’ik importante tebes atu bele fornese asesu finansiamentu ba negósiu produtivu, no promove parceria entre setor públiku no privadu.
Situasaun husi pontus haat iha leten laos buat foun, tamba publiku liu husi sosiedade sivil, akademiku no estudantes temi hela iha diskusaun sira, maibe sempre liu hanesan anin deit. Maske nune’e jerálmente, transformasaun ne’e sei bele hetan rezultado diak depende mos papel estadu atu muda husi distribuidór rente ba fasilitadór produsaun produtivu. Tamba liu husi estratéjia ne’ebé loos, rendimentu mina-rai bele konverte hodi sai baze ba ekonomi inkluzivu Timor-Leste ne’ebé reziliente no sustentavel, hodi evita risku malisan rekursu (post resource curse).
6. Konkluzaun: Urjénsia Transformasaun Estruturál
Ikus liu, haktuir hanoin hirak nee, lori ita ba konkluzaun ida ne’ebé todan: paradoks Timor-Leste la’ós fallansu iha kofre Estadu nian, maibé iha fallansu oinsá transforma rekursu hirak ne’e ba moris di’ak ne’ebé sustentável. Fundu Petrolíferu bele sai “raan” ne’ebé fó moris ba Estadu no Povu, maibé iha tempu hanesan, nia mos bele sai nu’udar “venenu” ne’ebé hamate inisiativa produtiva hodi kontinua haburas dependénsia ba gastu públiku.
Iha situasaun ida ne’e, ita labele kontinua bosok an ho konstrusaun edifísiu foun ka estrada boot iha sidade, ne’ebé la utiliza ho di’ak, nu’udar símbolu husi modernidade. Tamba modernidade ne’ebe loloos mak kuandu sidadaun sira bele prodús ho kbiit rasik, setór privadu bele hamriik mesak lahó dependensia ba kontratu Governu nian, no burokrasia Estadu la sai tan fatin hodi distribui de’it rekursu, maibé sai instrumentu atu fornese servisu públiku ne’ebé efisiente no responsivu.
Atu hasai Timor-Leste husi “malisan rekursu”, reforma teknokrátiku de’it la sufisiente, maibe presiza mudansa struktural ne’ebé profundu liu, inklui:
- Rasionalizasaun Burokrasia: Hadi’a efisiénsia no muda mentalidade aparellu Estadu husi “mákina distributiva” ba “katalizadór servisu públiku” ne’ebé orientadu ba rezultadu.
- Hametin Setór Privadu: hodi kria ambiente negósiu ne’ebé justu no kompetitivu, ne’ebé fó valór ba inovasaun, produtividade no kapasidade emprezáriu nasionál, la’ós de’it ba relasaun polítika sira.
- Investimentu Estratéjiku: hodi diresiona rekursu públiku ba setór sira ne’ebé iha potensial atu sustenta kresimentu tempu naruk, hanesan agrikultura modernu no turizmu sustentável, hodi reduz dependénsia ba volatilidade reseita mina-rai.
Tempu ba transformasaun la’ós aban ka bainrua, maibé agora, se ita kontinua tuir dalan ne’ebé hanesan, ita risku atu sai de’it testemuña ba rikusoin ne’ebé lakon ho tempu, no husik hela istória kona-ba nasaun ida ne’ebé riku iha rekursu naturáis, maibé kiak iha futuru. Tanba ne’e, transformasaun estruturál la’ós opsaun ida, maibé nesesidade urjente ida ba asegura sobrevivénsia no soberania ekonomia ba futuru Timor-Leste nian.
[1] Informasaun konaba referensia sira iha hakerek nain









