Hakerek Moises Vicente
Kompara ho karreta no motór sira, bisikleta sira hatudu ona katak amigavel liu ba ambiente. Sira la produz poluisaun no ajuda mantein anin moos. Tanba sira saudavel liu, nasaun oioin adopta ona bisikleta sira nu’udar sira nia meiu transporte prinsipál envezde karreta no motór sira. Klaru, kultura bisikleta ida-ne’e kontra tendénsia atuál iha nasaun barak. Maski sira nia diferensa, ema barak iha nasaun lima ne’e hili nafatin bisikleta ba transporte. Rezulta katak kultura saudavel ida-ne’e hatutan hosi jerasaun sira iha tempu naruk nia laran. La’ós surpreza, bisikleta sira maka meiu transporte prinsipál iha ne’ebá. Uniku ida-ne’e iha nasaun lima ne’e atrai duni turista sira. Kultura ida-ne’e hamosu kuriozidade hosi viajante sira, liuliu sira ne’ebé mai hosi rai-li’ur. Nasaun sira ne’ebé uza bisikleta maka hanesan Olanda, Swiss,China, Belgia no Japaun no nasaun sira seluk-seluk tan. Bele mos mai nasaun Republika Demokratika Timor-Leste uza bisikleta, ezemplu balu maka bisikleta Tour de Timor 2013-2016 ne’ebe inisiativa husi Sr. Dr. José Ramos Horta atuál Presidente da República (PR) ho nia ekipa, grupu bisikleta sira seluk ekipa Dili Cycling. Uza bisikleta bele ba eskola, universitariu, merkadu, bele ba hodi hala’o servisu fatin iha edifisiu (kantor) ruma iha ida-idak nia servisu fatin no ba iha fatin sira seluk-seluk.
Hare ho estetmentu Sua Exelencia Primeiro Ministro República Democrática de Timor-Leste (PM-RDTL) IX Governo Constitucional, Sr. José Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão dehan “Hau akompaña hela tanba Prezidente Republika Amerika, Donald Trump fó sai ofisial katak semana rua ou tolu mai funu hotu ona, maibé ida ne’e buat seluk. Funu bele hotu ona ohin mos sei afeta nafatin tanba Iraun destroiy ona fasilidade mina no gás iha Dubai, Kwait, Qatar, entaun funu hotu tiha mós suplay mina ne’e sei laiha, ne’e mak problema bo’ot ba ita,” nia tenik. Ho nune’e Governu kontinua akompaña nafatin situasaun bainhira tama ona ba faze defisil kombustivel litru millaun 80 ne’e ba deit fulan neen (6) Governu sei foti medida. “Hau informa ona ba Prezidente Republika, Sr. Dr. José Ramos Horta karik mina tama iha situasaun defisil, eletrisidade to’o tuku 11h00 kalan sei mate to’o tuku 5h00 dader mak loke fali, ita poupa. Aviza mos ba sira-ne’ebé utiliza transporte públika no prividu ho instituisaun sira hotu tenke redús movimentasaun, se mak la atende iha medida ba-nia. Ita temi hanesan ezemplu deit, Sábadu domingu la servisu karreta lalika la’o ona, ema hotu la’o ain, ne’e mekanizmu poupansa. La’os funu hotu ona ita atu tan mina ona ne’e la’e. tanba funu hotu sei lori fali tinan atu sira hadia fali fasilidade mina nian ne’ebé destroi ona ne’e,” nia afirma. (Fontes: Media Tatoli, loron 02 fulan Abril tinan 2026).
Ita hotu hatene katak funu iha Médiu Oriente iha ne’ebé Estadu Unidados Amerika-Israel hasoru Iraun iha ne’ebá fatin mina matan bo’ot inklui gas, nasaun Amerika harahun tiha ona ho bomba no hamate populasaun barak no balu halai ses tiha ba fatin seluk. Hare husi perspetiva husi funu iha ne’ebá, ida ne’e bele hamate neineik ekonomia fila-liman iha ita nia rai Timor-Leste, ne’ebé depende maka’as liu husi rai liur. Depois de estetmentu fó sai husi Primeiru Ministru (PM), Xanana Gusmão públiku halo komentariu barak loos kona-bá kombustível gazolina no gazoel atu hotu iha tempu badak nia laran. Ema balu koalia iha facebook katak ema balu apoiu no ema balu la apoiu ho hanoin ne’ebé fó sai husi Primeiru Ministru ne’e. Iha komentariu balu iha media online sira hanesan facebook sita “Labele Hare Ida ne’e Hanesan Buat Halimar. Tenke iha investigasaun klean tamba sa mak estasaun kombustivel sira insufisiente, no ne’e atribui responsabilidade institusional. Labele hare ida ne’e hanesan buat halimar ne’ebé fó dalan ba kualker dirijentes sira hodi haruka povo la’o ain, sei halo hanesan fali ita funu hasoru karreta no motor maibé ne’e impossivel tamba falta sustentabilidade ba kombustivel”.
País Timor-Leste dependente makaas liu, sasan importasaun husi nasaun seluk hanesan nove prinsipal (Sembako–Sembilan Bahan Pokok) ne’e mak nesesidade báziku lorloron nian ne’ebé kompostu husi foos, mina/manteiga, manu-tolun, susu-been, lis mean/mutin, mina-rai/gás LPG no seluk-seluk tan. Buat hirak ne’ebé temi dadaun ne’e, se Governu la prepara antes, bele impaktu krize ekonomia iha rai laran, liu-liu maka gazolina, gazoel no mina-rai. Tamba daudaun ne’e funu iha Iraun sei kontinua hela no bainhira mak determina, ninia impaktu mai to’o membru nasaun ASEAN nian hanesan Indonesia, Malaysia, Singapore, Vietnan, Thailandia no nasaun seluk-seluk tan, bele mos mai to’o Timor-Leste rasik.
Tuir Hakerek Na’in nia observasaun no monitorizasaun direita iha terenu katak fatin kombustivel (Pertamina) balu estok mina gazolina no gazoel balu hotu duni ona, hanesan Mekar Fuell, no fatin sira seluk tan iha Dili laran hotu duni ona. Oinsa pertamina ka kombustivel ba iha munisipiu sira seluk?. Dili laran deit kapital nasaun Republika Demokratika Timor-Leste nia mak mina gazolina no gazoel hotu. Ita atu husu los ba nasaun se nian?. Problema ne’e funu mosu iha medio oriente ne’ebá, ita nia nasaun Timor-Leste sai vitima, ho hahalok nasaun Amerika-Israel hasoru atake ba nasaun Iraun sira. Iha parte seluk, mensagem husi Amo Papa Leão XIV mos husu ba Presidente Amerika, Donald Trump diak liu hapara ona funu sira iha Iraun no harahun bom ba nasaun Iraun sira, iha ema wain ba wain mate barak loos.
Iha lidun seluk, nasaun sira ne’ebé uza bisikleta hodi ba servisu fatin mak hanesan, Olanda, Dinamarka, Béljika, Suisa, no Japaun maka nasaun xave sira ho kultura bisikleta ba servisu ne’ebé maka’as, ne’ebé hetan apoiu hosi infraestrutura seguru no insentivu governu nian. Iha sidade sira hanesan Copenhagen, besik 50% hosi rezidente sira sa’e bisikleta ba serbisu, enkuantu Olanda oferese insentivu fiskál sira no Béljika fornese benefísiu sira ba traballadór sira ne’ebé sa’e bisikleta.
Iha ne’e iha nasaun balu ho kultura bisikleta ba servisu:
Olanda: Líder globál ida, ho 25-27% hosi viajen sira ba servisu ho bisikleta, hetan apoiu hosi infraestrutura avansadu no kurríkulu eskolár sira. Dinamarka: Copenhagen maka koñesidu ba nia 49% bisikleta ba servisu. Béljika: Rezidente sira uza beibeik bisikleta ba servisu, eskola, no kompras, no simu benefísiu sira. Suisa: Sa’e bisikleta ba serbisu maka popular tebes no dala barak halakon rekorde prezensa nian. Japaun: Maski liu-liu fabrikante motorizada nian, kultura bisikleta nian maka’as ba mobilidade loroloron nian. Xina: Bisikleta sira uza barak ba mobilidade loroloron nian. Itália & Fransa: Governu sira fó ona insentivu/pagamentu ba funsionáriu sira ne’ebé maka uza bisikleta ba servisu. Nasaun sira-ne’e jeralmente iha dalan dedikadu ba bisikleta, terrenu ne’ebé lahan (liuliu Olanda), no nivel aas ida hosi konxiénsia ambientál.
Ikus liu, konkluzaun katak se mina gazolina no gazoel iha Timor-Leste besik hotu no nasaun seluk la halo importasaun mai país Timor-Leste. Solusaun diak liu maka, ema hotu-hotu ho kultura sae bisikleta inklui funsionariu sira ba servisu ka ba ne’ebé deit, diak liu sa’e bisikleta. Sa’e bisikleta ba servisu maka dalan ida ne’ebé efetivu atu prevene moras tanba ida-ne’e hadi’a saúde kardiovaskular, hametin muskulu no artikulasaun sira, no hamenus stres. Ezersísiu regulár ida-ne’e ajuda hamenus risku ba moras fuan, tensaun aas, no diabetes, no mós hamenus auzénsia sira hosi servisu tanba moras no sa’e biskleta halo ema hotu-hotu bele moris saúde saudavel. Solusaun seluk mak, se kuandu gazolina no gazoel besik hotu hodi ense ba makina olipezadu iha Hera, Dili, husu ba Estado ka Governu Timor-Leste prepara planu hola solar panel uza deit sinal husi loro matan, nune’e kalan kontinua uza ahi ba uma laran. No seluk mos ba servisu lao ain diak liu ba ita nia saúde rasik.
Referensia:
Facebook grupu Bisikleta Dili Cycling. https://www.facebook.com/dilicycling?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v
Governu Planeia Ona Halo Poupansa Oinsa Garante Kombustivel ba Tempu Naruk.https://tatoli.tl/2026/04/02/governu-planeia-ona-halo-poupansa-oinsa-garante-kombustivel-ba-tempu-naruk/
Lima (5) Negara Ini Gunakan Sepeda Sebagai Transportasi Utama. https://www.hipwee.com/travel/negara-transportasi-sepeda/
Nyeri Otot Kaki dan Kram Setelah Main Sepeda. https://www.alodokter.com/komunitas/topic/sakit-kaki-habis-main-sepeda-
Sejauh mana dampak perang AS-Israel dengan Iran terhadap stabilitas ekonomi-politik Indonesia?.https://www.bbc.com/indonesia/articles/cx2jj4n1n3go.lite
Separuh Penduduk Kota di Eropa Ini Bersepeda Untuk Berangkat Kerja. https://www.tempo.co/hiburan/separuh-penduduk-kota-di-eropa-ini-bersepeda-untuk-berangkat-kerja-125175.
Tour de Timor 2013-2016. https://www.facebook.com/TheTourDeTimor?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v
*Artigu ida-ne’e la reprezenta instituisaun ne’ebé hakerek-na’in haknar-an ba, maibé artigu ida-ne’e opiniaun pesoál. Hakerek-na’in: Alumni Universidade da Paz (UNPAZ)-Direito Criminal no Instituto Superior Cristal (ISC)-Sociologia. Iha sujestaun ruma bele haruka iha email: vicentemoises0782@gmail.com ou liga +670 75320690.









