Reportajen Estajiáriu Cristiano dos R. Gama
Diresaun Jerál Arte ho Kultura (DJAK) liu husi Ministériu Juventude, Desportu, Arte ho Kultura (MJDAK) reafirma importánsia atu proteje no dezenvolve tais Timor nu’udar patrimóniu kulturál nasional ne’ebe hetan ona rekoñesimentu internasionál.
Diretór patrimonio kulturál i Sekretario Estado Arte no Kultura (SEAK) Gil Paulino de oliveira, hatete, eransa kulturál ne’e la lakon, Governu la’o dadauk ona ho planu integrasaun tais iha mundu edukasaun no prosesu sira ne’e la’o hela no sei habelar tan ba nível ne’ebe aas liu.
“Agora daudaun kurríkulu ne’e la’o ona ba ensinu báziku terseiru siklu, ne’ebe foka liu ba koñesimentu jerál no báziku hanesan oinsá atu koñese motivu, koñese tais, no oinsá prosesu halo tais nian,” dehan Diretór Ptrimonio kultural i sekretario estado arte no kultura iha MJDAK, kinta 28/05.
Maibé ba oin, sei iha mós diskusaun ho Ministériu Edukasaun no Ensinu Superiór hodi implementa teknika sira ne’e iha nível sekundáriu no universitáriu, hodi nune’e bele koopera mós ho komérsiu ba industrializasaun tais nian iha futuru.
Nia esplika, atu responde ba kestaun baze materiál ba produsaun tais, Diresaun Jerál informa katak sira estabelese ona rede solidu ida ne’ebe kobre munisípiu 13, inklui Autoridade Administrativa Ataúro.
No rede ne’e hamutuk ho grupu voluntáriu 30 ne’ebé organiza hamutuk ho Fundasaun Alola no Timor Aid, liuhusi apoiu orsamentu tinan-tinan husi Ministériu ba kestaun jestaun, mobilizasaun materiál, no marketing atu nune’e labele depende de’it ba kór ka tinta importadu husi rai li’ur.
Maibé mos iha futuru Ministériu Juventude, Desportu, Arte ho Kultura seu kolabora hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF) atu bele kuda kabas iha komunidade sira nia toos atu bele uza ba iha soru tais.
“Ita mós iha planu futuru hodi koopera ho Ministériu Agrikultura hodi kuda kabas huri nian iha kintál sira, nune’e bele suporta baze materiál ba sorun-nain sira,” nia dehan.
Tanba ne’e liu husi pasu estratéjiku sira ne’e, Governu lakohi de’it ba proteje tais nu’udar istória pasadu nian, maibé transforma mós tais sai nu’udar motor ekonomia ne’ebé moris no fó futuru di’ak ba komunidade tomak iha Timor-Leste.