Reportajen Silvino Freitas
Despezu Administrativu ne’ebé Diresaun Nasionál Teras no Propriedade (DNTP) hamutuk ho Autoridade Nasionál Aviasaun Timor Leste (ANATL) halo ba komunidade afetadu ba alargamentu aeroportu internasional Prezidente Nicolao Lobato iha area Beto Marinir suku Madohi nian governu la kumrpri rekezitu sira ne’ebé hatuur iha lei espropriasaun kona-ba utilidade publika, nune’e mos komunidade sira kontinua reafirma katak la impede dezenvolvimento no apoiu espansaun aeroportu maibé tenke iha indiminizasaun ne’ebé klaru ba sira nia direitu rai, aihoris no uma.
Ami, komunidade afetadu ba projetu alargamentu pista Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato, ne’ebé kompostu husi proprietáriu no posuidór sira ba parsela rai hamutuk 57 neʼebé atualmente konsidera nu’udar “rai disputadu ho Estadu”, hakarak hato’o ba públiku no ba autoridade kompetente sira katak ami la konkorda ho medida despezu forsda ne’ebé Governu liu hosi Direção Nacional de Terras e Propriedades notifika ba ami ho prazu ba loron sanulu (10) atu hamamuk rai no uma sira.
Portavoz komunidade afetadu Helder da Silva dehan, komunidade afetadu la kontra dezenvolvimentu nasaun no la kontra projetu espansaun Aeroportu Internasional Presidente Nicolau Lobato no sira komprende katak projetu ida-ne’e importante ba dezenvolvimentu ekonomia no interese públiku nasional, maibé dezenvolvimentu ida-ne’ebé di’ak tenke hala’o tuir prátika Estado de Direito, respeita lei sira iha vigor no garante direitu fundamentál sidadaun sira nian, nune’e projetu ne’e afeta hamutuk parsela atus rua sanulu resin lima, husi númeru ne’e, maioria proprietáriu sira simu ona kompensasaun no indemnizasaun ba rai no aihoris sira.
“ami hamutuk parsela lima nulu resin hitu mak konsidera nu’udar rai disputadu ho Estadu, maske ami nia rai sira ne’e iha dokumentu barak, prova istórika no situasaun pose nian hanesan ho rai parsela seluk sira ne’ebé antes ne’e hetan ona kompensasaun” dehan portavoz Helder da Silva liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé halo iha sira nia rezidensia suku Madohi aldeia Beto Marinir, (06/07).
Nia dehan tan, sira hotu hela no utiliza rai sira-ne’e durante dekada barak, balun hahu kedas husi tempu administrasaun portuguesa no kontinua durante tempu administrasaun Indonézia no Timor-Leste independente, tuir sira nia haree, situasaun ida-ne’e kria tratamentu diferente nuúdar hahalok diskriminatóriu ne’ebé hatudu momoos estadu uza ninia autoridade atu impoin ninia hakarak, nune’e sira presiza hetan esklaresementu legál no justu hosi autoridade kompetente sira, maibé importante tebes atu públiku komprende katak desizaun tribunál ne’ebé anula desizaun Painél Arbitral Komisaun Terras, juridikamente la determina katak rai refere nuúdar propriedade definitiva Estadu.
“Tribunál anula deit desizaun Painél Arbitral, maibė la halo julgamentu definitivu kona-ba méritu hosi titularidade ka propriedade rai sira-ne’e” dehan portavoz Helder.
Tanba ne’e, sira husu ba Governu, autoridade relevante sira no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira atun, Suspende medida despezu to’o kestaun direitu rai resolve legalmente, Respeita prosesu judisiál neʼebé dadaun la’o hela iha tribunál, garante tratamentu iguál ba komunidade afetadu hotu, Assegura kumprimentu lei nasionál no padraun internasionál relevante sira no kbi’it no autoridade ne’ebé iha, Governu tenke promove solusaun genuinu no konstrutivu neʼebé justu, dignu no sustentável no nafatin respeitu ami nia direitu propriedade, sein nesesidade intervensaun órgaun judisiál.
“Ami reafirma dala ida tan katak komunidade la kontra dezenvolvimentu. Ami husu de’it katak dezenvolvimentu ne’e hala’o tuir lei, respeita sidadaun sira nia direitu no promove justisa ba ema hotu” dehan portavoz Helder.
Manuel Guterres komunidade afetadu ba alargamentu aeroportu dehan, sira apoia ba dezenvolvimentu alargamentu aeroportu maibe sira la aseita ho afetadu balun ne’ebe indiminija rai uma ho aihoris maibe husi parte sira nian atu indimija de’it mak uma ho aihoris, tanba nee atu halo dezenvolvimentu tenke konsidera sira hasai ho dignu hanesan povu nasaun nian tanba nee karik estadu hakarak sobu bele indiminija hotu rai atu sira bele sai ho família tanba sira la impede planu implementasaun alargamentu aeroportu.
“Hau mai rai uituan ne’e mai klosan too agora hau bolu tan bei oan ba rai ida ne’e, haree ba aihoris tanba estadu hakarak hasai ami labele haruka fali brutal mai atu hasai ami hanesan animal” dehan komunidade afetadu Manuel Guterres liuhusi konferensia imprensa iha Beto Marinir, (06/07).
Koordenador Nasionál Rede ba Rai Pedrito Vieira dehan, kooperasun ne’ebe governu atu halo ho komunidade sira maka ministeriu relevante tanke kumpri regra sira ne’ebe mak ejiste ona, karik governu obriga mak komunidade sira atu koopera maibe governu rasik la kumpri prosedimentu legal sira ne’ebe tanba kooperasun ne’ebe halo ona maka prosesu too ona iha tribunal maski prosesu tribunal seidauk iha desizaun maibe sira obriga komunidade sira atu sai husi sira nia hela fatin, tanba husi parte Rede ba Rai rasik konsidera governu nia liafuan ne’ebe hateten komunidade mak halo impedimentu maibé realidade governu rasik mak halo impedimentu liuhusi impede ema nia moris ne’ebe diak ona maibe trata sira moris ladiak ikus mai tanke haterus hikas povu ne’ebe moris ladiak.
“Husu ba governu atu pasensia uituan tanba imi tuur iha neeba povu mak hili imi tanba ne’e mak saida mak imi halo tenke rona mos povu nia preokupasaun kuandu buat ruma laloos povu koalia tanba imi nia kargu nee laos previlejiu husi Maromak mak fo ba imi maibe tanba prosesu politika partidaria ne’e maka dalaruma ema laiha kapasidade mak hotu iha kadeira, tanba ne’e mak imi kuandu halo polítika rum tenke iha abut imi nia abut mak povu ne’e” dehan Koordenador Nasionál Rede ba Rai Pedrito Vieira liuhusi konferensia imprensa iha Beto Marinir.
Advogadu Rede ba Rai Julio da Silva esplika prosedimentu legal husi rai refere dehan, faze espropriasaun ne’ebe ultrapasa ona maka feze negoziasaun tenke rezolve uluk faze nee mak bele halo despezu administrativu maibe tenke hetan uluk lai posse administrativu maibe governu la kumpri mekanizmu prosedimentu hasai ema ho obrigatóriu no governu mos seida’uk deklara utilidade publiku iha konsellu ministru.
“Ita boot sira asesu ona dokumentu sira kona-ba deklarasaun utilidade publiku iha konsellu ministru iha ka lae, se prosesu inisial ne’e seida’uk iha entaun despezu ba loron sanulu ne’e tuir lei ne’e nulu la vale tanba nia la kumpri lei” dehan advogadu Julio da Silva iha Beto Marinir.
Advogadu Julio dehan tan, faze ne’ebe governu kumpri tan maka kria fatin realojamentu tanba ema ne’ebe afetadu governu tenke kria fatin atu hasai karik bele muda ba fatin ruma, nune’e mos iha rai refere komunidade mos halo atividade vida agrikultor nian nune’e iha lei espropriasaun tenke halo restaurasaun ba vida moris nian liuliu kria fontes rendimentu sira ne’ebe dadaun komunidade afetadu sira uza hela tanba ne’e kombinasaun politika ADB nian kona-ba salva guarda realojamentu no restaurasaun fontes vida ema nian, nune’e mos liga ho rai sira ne’ebe disputadu governu labele halo de’it deklarasaun maibe tenke tau osan ne’ebe seguru iha banku atu bele rezolve disputa sira nee iha tribunál.
“Situasaun sira ne’e la akontese entaun sira labele fo prazu ida dez dias ne’e, kuandu prazu ne’e iha ona kuandu governu iha ona posse administrativu tuir lei espropriasaun artigu 41, se sasan sira ne’ebe mak regula iha lei espropriasaun artigu 41 mak seida’uk halo entaun despezu ne’ebe mak atu halo ne’e kontra no viola lei artigu 54 espropriasaun tanba utilidade publika tenke selu indiminijasaun” dehan advogadu Julio.
Advogadu konklui, komunidade afetadu hamutuk 35 ne’ebe seida’uk aseita ho despezu administrativu refere la signifika katak sira la aseita dezenvolvimentu maibé tanba sira preokupa ho sira nia moris ne’ebe indiminija de’it ba uma entaun sira uma halo fali iha ne’ebe no despezu de’it ba aihoris entaun sira kontinua fali sira sustentabilidade moris oinsa tanba sira nia moris dependente makaas ba seitor agrikultura ne’ebe dadaun ne’e sira hala’o, nune’e problema refere maka ejijensia husi padraun ADB.