
Reportajen David da Costa
Iha Aniversáriu Masakre Santa Cruz ba Dala-33, Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, enkoraja joven sira atu konsidera estuda siénsia ambientál no jestaun susteritável ba ita-nia rekursu bee nian. Tanba Mudansa klimátika reprezenta ameasa ida ne’ebé aumenta ba beibeik, ho ida Timor-Leste tenke prepara-an hodi hasoru ida ne’e.
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, hateten, Mudansa klimátika reprezenta ameasa ida ne’ebé aumenta ba beibeik, hodi ezije nasaun Timor-Leste atu prepara-an hodi hasoru periodu rai-maran ne’ebé prolongadu, udan boot, inundasaun no kalamidade natural sira seluk ne’ebé sai frekuente ba beibeik. Iha kontestu ida ne’e, juventude Timor-Leste iha kna’ar ne’ebé vitál atu hala’o.
“Ita-nia rain hasoru dezafiu boot. Mudansa klimátika, tanba ne’e, ha’u sei enkoraja joven hotu-hotu, feto no mane, atu konsidera estuda siénsia ambientál no jestaun susteritável ba ita-nia rekursu bee nian,” dehan Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, Bainhira halo nia Diskursu iha aniversáriu loron Nasionál Juventude no Masakre Santa Cruz ba dala-33 iha Santa Cruz, Tersa 12/11.
Nasaun Timor-Leste nia reziliénsia hasoru dezafiu klimátiku- depende ba Timoroan nia abilidade atu jere siklu bee nian ho intelijénsia no responsabilidade, proteje husi fonte sira, hadi’a armazenamentu no distribul rekursu ida-ne’e ho ekuitativu ba konsumu doméstiku, industrial no agrikola.
“Hodi investe iha koñesimentu sientifiku no teknolójiku, ita-nia foin-sa’e sira sei bele lidera inisiativa konservasaun no adaptasaun, hodi garante katak Timor- Leste forte nafatin hasoru impaktu husi mudansa klirmátiku sira,” Xefe Estadu esplika.









