Reportajen David da Costa
Alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fiskál tinan 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba Administrasaun Sentrál, maibé setor produtivu hanesan agrikultura hetan de’it millaun US$20.2 menus husi 2% hosi despeza total mezmu que setór ne’e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste, tanba ne’e Mata Dalan Institute (MDI), husu governu no Parlamentu Nasional (PN) atu hasa’e osan ba setor agrikultura ba iha 5% Ka 7%, para bele responde ba ai-han ne’ebe komunidade sira konsmu. Iha tinan 2025 investe 2,3%
Koodenador Programa, Mata Dalan Institute (MDI), Mario Da Silva, hateten, Foos ne’ebe maka produs iha rai laran ne’e 86 mil toneladas, siginfika ida ne’e labele responde ba kounidade sira atu kosumu, tanba iha Timor uma kain hamutuk 250 mil uma kain no kada tina kosumu 135 mil toneladas.
“Foos ne’ebe maka ita produs, tuir dados ne’ebe maka ita hetan husi komersiu Amibente ne’ebe hatete sai katak ita nia uma kain iha teritoriu timor laran tomak 250 mil uma kain ne’ebe maka ita konsumu 135 mil toneladas kada tinan. Maibé ita nia produsaun rai laran 86 mil toneladas deit, ne’e la responde ba ita nia povu ne’ebe maka atu konsumu ba foos,” dehan Koodenador Programa, Mata Dalan Institute (MDI), Mario Da Silva, liu-husi konferensia Imprensa iha media Center Haburas Farol, Kinta 06/11.
Tanba ne’e maka Mata Dalan Institute (MDI) ho Alumi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) sujere ba governu no Parlamentu Nasional katak orsamentu ne’ebe aloka ba setor produtivu hanesan agrikultura hetan de’it millaun US$20.2 menus husi 1% hosi despeza total mezmu que setór ne’e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste, tanba ne’e se bele aumenta ba iha 5% ba leten, para bele responde ba ai-han ne’ebe komunidade sira bele konsmu,
Maibé kada tinan governu ho setor privadu sira holo foos iha rai liu 69 millaun toneladas, ida ne’e risku boot ba orsamentu jeral estadu ne’ebe maka kada tinan apova hela deit, maibé diak liu osan ne’e bele aloka boot ba iha setor agrikultura, atu bele hetan nia sustentabilidade.
“Tanba ne’e maka ita sujere diak liu osan ne’e labele ba iha infraesrtura maka boot deit, maibé mos prosentu boot ba agrikultura para ita bele sobrevive ai-han ne’ebe maka ita iha,” nia subliña.
Ho ida ne’e mak alerta ba iha Parlamentu Nasional atu tetu ida no fó rekomedasaun ba governu para tau osan prosentu boot ba iha setor agrikultura, nune’e bele diversifika Timor nia ekonomia, atu nune’e Timor labele depedensia ba fundu petrolifeiru.
Alende ne’e nia mos ko’alia kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Asean, se bainhira orsamentu jeral ida ne’e la tau boot iha setor produtivu sira liu-liu iha agrikultura, Timor-Leste labele kompete iha merkadu internasiona, liu-liu iha ASEAN nian
“Otomatikamente ita haree ita nia produsaun rai laran ita labele kompete merkadu internasional, liu-liu ba iha ASEAN. Tanba ne’e ita husu nafatin ba governu atu tau atensaun nafatin ba iha setor produtivu sira ne’ebe bele apoiu ita nu’udar membru ASEAN, no bele mos kompete ba iha merkadu internasional no liu-liu iha komunidade ASEAN,”nia dehan.
Atu nune’e Timor-Leste labele depedensia makaas husi nasaun seluk, tanba orsamentu ne’e barak liu kada tinan foti deit husi fundu petrolifeiru ne’ebe maka boot tebes , maibe Timor nia Gross Domestic Product (GDP) ne’e kiik, entaun ne’e la ekivale ona no se amesa ba Timor nia ekonomia bainhira iha prosesu merkadu internasional Timor sei difisil liu atu kompete ho nasaun sira seluk.
Iha fatin hanesan, Koordenador Sistema Informasaun Geografia (SIG) iha Mata Dalan Institute (MDI), Miguel Soares hateten, MDI nia mapamentu partisipativu iha tinan 2024 rejista rai produtivu sira iha Munisipiu Liquiça, Bobonaro, no Manatuto hamutuk 1,787.66 ektare lakon tanba inundasaun. Tanba ne’e presiza aloka ba iha setór agrikultura, osan husi 1% ne’e bele hasa’e tan nia prosentu, atu pelemenus motiva agrikultor sira, no mos bele garnte produsaun organika, produsaun hortikultura iha rai laran.
“Tanba ita ko’alia agrikultura klaramente ita koalia seguransa ai-han, tanba ne’e , Ami nia hanoin presiza aumenta osan husi 1% ne’e hasa’e ba 5% ka 7%, tanba iha haree irigasaun la dun funsiona ho diak, bee laiha ida ne’e mos problema boot ida,”dehan Koordenador Sistema Informasaun Geografia (SIG).
Nune’e mos , Porta vos Mata Dalan Institute (MDI), Noé Gaspar Tilman, hatete, Alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fiskál 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba Administrasaun Sentrál. Maski iha retórika nasionál haktuir kona-ba kompromisiu Governu da-IX nian hodi apoiu ba ekonomia rurál, maibé setor produtivu hanesan agrikultura hetan de’it millaun US$20.2 menus hosi 1% hosi despeza total mezmu que setór ne’e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste.
Hodi halo komparasaun, estrada no ponte sira hetan alokasaun US$223 milloens, no setór petróleu no minerál simu US$194 milloens, ne’ebé hatudu énfaze kontinua ba investimentu ho eskala boot, ho kapitál intensivu envezde dezenvolvimentu ne’ebé sentradu iha ema, produtivu, no sustentável.
Dezekilíbriu ida ne’e subliña dezafiu estruturál ida, Timor-Leste nia estabilidade fiskál no kreximentu ekonómiku depende maka’as nafatin ba levantamentu sira hosi Fundu Petrolíferu, ne’ebé finansia maizumenus 75% hosi despeza totál.








