
Reportajen Joselina dos Santos
Pesoál Apoia Administrasaun Suku Loi-Lubo, Maria Godinha da C. Freitas husu ba parte relevante atu fasilita komputadór, printer ba suku tanba durante ne’e susar atu halo atendimentu ba komunidade sira nia dokumentu.
Autoridade ne’e konfesa ba Neon Metin katak, dezafiu ne’ebé mak durante ne’e suku hasoru mak, liu-liu fasilidade hanesan komputadór, makina fotokopia nian, bainhira atu halo atendimentu ba komunidade sira susar. Atu halo entendimentu mais fasil ba komunidade sira ne’e tarde, tanba sira tenke ba uza fali ema seluk nia fasilidade mak foin prienxe komunidade sira nia dokumentu.
“Maski fasilidade hirak ne’e laiha maibé ha’u nafatin esforsu atu trata komunidade nia dokumentu, tanba husi komunidade mak ha’u iha kna’ar, tanba ne’e komunidade sira tenke tau importánsia maski uza manual,” Hateten Administrasaun Suku Maria Godinha ba Neon Metin iha Kna’ar fatin Suku Loi-Lubo, Postu-Administrativu Vemasi Munisípiu Baucau, 7/12.
Nia dehan suku sai hanesan pasta ba Ministériu hotu, tanba ne’e atu dezenvolve rai laran, presiza dezenvolve liu husi suku rasik, tanba ne’e governu tenke tau atendimentu makina fotokopia no komputadór, atu nune’e tratamentu ba komunidade liu-liu ba idozu sira, atu nune’e sira bele sente sira nia nesesidade ne’e hetan duni atendimentu husi estadu.
Iha Sorin seluk, Delegada Caetanau Ana R. da Silva hateten, atu halo tratamentu ba komunidade sira nia dokumentu ne’e difisil tebes. Tanba iha área rural fasilidade hanesan komputadór no printer sira ne’e laiha oinsa bele atende, se wainhira komunidade sira mai halo deklarasaun urjente, ruma hakarak ka lakoi tenke ba Baucau mak foin halo.
“Ami sente difikulta tebes tanba iha tempu mundu modernu nia laran ne’e, ema sira ne’ebe iha kapital uza teknolojia maibe ami iha baze ne’e nafatin uza manual”, hateten Delegada.
Nia husu ba Ministériu Estatál, se bele fasilita netik fasilidade sira ne’e ba iha kada suku, atu nune’e bele hafasil autoridade hodi bele halo tratamentu ba komunidade sira nia nesesidade. aat liu mak ami iha area rural dook husi sidade.
Iha fatin hanesan Xefi Aldeia Caetaranau, Pascoal de S. Correia hateten hanesan autoridade sente triste tanba iha suku refere, halerik loos ba fasilidade hanesan komputadór no printer, tanba komunidade sira presiza dokumentu ruma susar atu bele halo atendimentu lalais, tanba tenke lori ba Baucau mak foin ketik ida ne’e difikulta tebes ba sira.
“Iha ami nia mandatu iha tinan 2016, ami hetan apoiu fasilidade hanesan komputadór no printer husi NGO Gardamor maibe la kleur sasan hirak ne’e aat hotu, laos ami mak la kuidadu maibé kleur ona entaun derepende de’it sasan sira ne’e aat hotu,” hateten Xefe aldeia.
Nia hatutan, karik iha programa ruma iha suku automátikamente tenke ba komunidade ida ne’ebe iha rental ki’ik, maibe fotokopia tahan ida $0.25, se laiha obrigatóriu tenke ba Baucau mak foin ketik print lori mai.








