Home Saude Kazu Moras Dengue Kontinua Sai Preokupasaun Ema Hotu nian

Kazu Moras Dengue Kontinua Sai Preokupasaun Ema Hotu nian

0
677

Ilustrasaun susuk dengue. [Foto: Copyright google | 20.01.2022]

Reportajen estajiadu UNTL, Joselina dos Santos

Tuir dadus ne’ebé relata husi Diresaun Nasionál Saúde Publika (DNSP) no Departamentu Vijilánsia Epidemiolojia Ministeriu Saúde (MS) nian, ne’ebé Neon Metin asesu, katak iha loron 28 Maio 2022 Ministériu Saúde rejista kazu dengue hamutuk 4990, no kumulativu obitos na’in 56 maioria kazu ne’e deteta husi munisípiu Díli ho total 3447.

Kazu dengue husi Munisipiu Baucau ho kazu 331, Manufahi hamutuk 202, Manatuto ho kazu 175, Lautem ho kazu 155, Covalima ho kazu 149, Liquica ho kazu 140, Ermera ho kazu 118, Munisipiu Aileu ho kazu 85, Viqueque 80, Bobonaro ho kazu 57, Ainaro ho kazu 45, no RAEOA ho kazu 6.

Relasiona ba kazu dengue ne’ebé espalla ona iha Timor-Leste, maka Diretór Eskola Ensinu Sekundáriu Jeral 5 de Maio Manuel Verdial husu ba timor-oan tomak tenke kria ambiente ne’ebé mos no saudavél  ba ida-idak  nia a’an, labele hein de’it Ministeriu Saúde tanba moras refere nia hun mai husi ita nia-an rasik ne’ebé laiha konxiénsia hodi soe fo’er arbiru no la hamoos uma laran.

“Ha’u husu ba parte relevante hodi koloka orsamentu ida ba kazu dengue ne’ebé mak dadaun ne’e ne’e sa’e maka’as iha Timor-Leste no halakon ona ema nia vida,” dehan Diretór Eskola Ensinu Sekundáriu Jeral 5 de maio Manuel Verdial ba Neon Metin iha kna’ar Fatin Becora, 27/05.

Nia husu mós ba parte governu tenke konsidera  mos  ba kazu dengue hanesan mós Covid-19, tuir nia perspetiva iha tinan 3 tuir malu moras mundial Covid-19 ne’ebé fó ameasa ba mundu tomak inklui Timor-Leste, ne’e ema hotu alerta no preokupa maibé kazu dengue aumenta a’as  no sai preokupasaun ba ema no halakon ema nia vida, ne’e sira la dun tau importansia no  informasaun ne’e la to’o ba baze atu partilla imformasaun ne’e ba komunidade sira iha áreas rurais sira entaun oinsá mak ema bele komprende motivu husi dengue ne’e mak saida.

“Ministru Saúde tenke serbisu hamutuk ho Minisitru obras Públikas no Água Sanementu hodi hamoos baleta no bee dalan ne’ebé sempre intupidu, liu-liu ba lixu fatin ne’ebe hanesan merkadu Taibessi atu bele kombate moras dengue, pelemenus pessoal saúde sira mai rega susuk kada fulan la’os tinan ida rega dala ida oinsá mak bele redús moras dengue,” nia dehan.

Nu’udar  timor-oan ida-idak iha konxiénsia tenke hamoos beik-beik baleta kuak, lata mamuk, roda aat no  bazu ai-funan no keta so’e fo’er arbiru, atu nune’e susuk labele tolun iha laran no hamenus moras dengue iha Timor-Leste. Labele krítika de’it governu maibé ita rasik laiha konxiénsia, sé lakohi dengue kona ita tenke iha obrigasaun kria ambiente saudavel iha  uma laran, atu nune’e moras labele kona ita.

NO COMMENTS