
Hakerek nain Membru Juradu RENETIL Sagahalilelon
Introdusaun
Iha preámbulu Lei nº7/2020, kona ba Medidas de Prevenção e Combate a Corrupção, KORRUPSAUN definidu nu’udar fenómenu a’at-boot ida, ne’ebé fila ulun-tun-ain-sáe valor sira fundamentál vida nian, no mos valor fundamentál sosiedade nian. Korrupsaun halo-lahuk aliserse Estadu Direitu Demokrátiku, hamosu distribuisaun rikeza nasionál ne’ebé la justu, fahe sosiedade, no tau sosiedade iha konflitu. Iha lia-fuan ida, korrupsaun halo atentadu hasoru justisa no armonía sosiál. Tamba ne’e, presiza prevene no kombate.
Sasukat ida kona-ba persesaun magnitude korrupsaun iha nasaun ida, maka Indise Persesaun Korrupsaun (IPK), ho lian Inglés, CPI (Corruption Perception Index), ne’ebé organizasaun Transparency International publíka tinan-tinan. Timor-Leste ninia IPK tinan 2022, seidauk publikadu, maibé iha tinan 2021 hatudu pontusaun 41 husi 100[1]. Iha IPK, pontuasaun zero signifika ema nia persesaun kona-ba korrupsaun iha setór públiku (administrasaun públika) a’as teb-tebes, no pontuasaun 100 signifika persesaun katak korrupsaun la iha. Timor-Leste ninia IPK hatu’ur iha ranking 82 husi nasaun 180[2]. Hanesan bele haree iha gráfiku tuir mai, iha tinan sanulu-ikus, Timor-Leste mellhora pontasaun maizoumenus 10.
Fig.1. Gráfiku Timor-Leste ninia IPK 2012-2021[1]

IKP ne’e mos koloka Timor-Leste iha pozisaun di’ak liu paiz balun iha rejiaun azia pasifiku, hanesan Indonésia (IPK 38), Camboja (IPK 21), Mongólia (IPK 35), Myanmar (IPK 28), Nepal (IPK 33), maizoumenus hanesan ho China (IPK 42) ka Vanuatu (IPK 43), no sei do’ok loos husi Nova Zelándia (IPK 88), Singapura (IPK 85), Australia (IPK 77) ka Hong Kong (IPK 77), no Bhutan (IPK 68)[1]. Iha sorin seluk, kompara ho paiz CPLP sira (Comunidade de Paises de Lingua Portuguesa) Timor-Leste ninia IPK di’ak liu Angola (IPK 29), Guiné Bissau (IPK 21), no Guiné Equatorial (IKP 17), maibé sei ki’ik-liu kompara ho São Tomé e Príncipe (IPK 45), Cabo Verde (IPK 58), no Portugal (IPK 62)[2].
Sa ida maka Timor-Leste bele no tenki halo-tan, atu mellora liu ninia IPK? Politika Públika sa ida maka Estadu define ona hodi bele prevene no kombate korrupsaun? Oportunidade no dezafiu sa ida maka Timor-Leste enfrenta iha esforsu ba prevensaun no kombate ba korrupsaun?
Politika Públika ba Prevensaun no Kombate Korrupsaun iha Timor-Leste
Iha nível internasional, politika públika ida importante tebes ba prevensaun no kombate korrupsaun, ne’ebé sai mós referénsia ba nasaun sira hotu maka Kovensaun Nasoens Unidas hasoru Korrupsaun (UN Convention Against Corruption-UNCAC). Timor-Leste assina UNCAC iha tinan 2003, liu tiha tinan 5 maka foin ratifica (2008)[3] no liu tiha tan tinan 17, maka foin aprova no promulga Lei nº7/2020, kona ba Medidas de Prevenção e Combate a Corrupção. Hanesan lei ne’e rasik ninia títulu hatudu, politika públika ne’ebé Estadu Timor-Leste adopta hodi bele prevene no kombate korrupsaun, inkluidu ka plasmadu ona iha Lei nº7/2020.
Lei nº7/2020, iha 115 artigus organizadu iha Titulus & Kapítulus. Medidas preventivas sira organizadu iha Títulu Segundu, iha Kapítulu rua, no artigu hamutuk 57 (artigu 2 to’o artigu 58). Medida preventiva hirak ne’e salienta maka’as, iha sorin ida, medidas jerais prevensaun, ne’ebé fokaliza iha área bo’ot 4: (a) setór públiku/administrasun públika; (b) partidus politikus; (3) setór judisiáriu; (4) setór privadu. Ezemplu balun husi medidas jerais prevensaun maka regra sira ne’ebé Lei ne’e define kona-ba avaliasaun risku korrupsaun iha administrasaun públika, planu estratéjiku kombate korrupsaun, transparénsia iha administrasaun públika, rekrutamentu no formasaun funsionáriu públiku, kodigu konduta iha setor publiku no privadu, responsabilizasaun partidus politikus atu konsiénsializa dirijenti ho militante sira kona-ba korrupsaun, reduz oportunidade ba korrupsaun iha magistratura judisiál. Iha sorin seluk, medidas preventivas, inklui mós deklarasaun rendimentu, bens no interesse, nu’udar politika públika ida mós hodi bele ajuda prevene korrupsaun, liu husi deteta no prevene konflitu interesse iha ema ne’ebé assume kargu públiku, hafoin hodi bele monitoriza sira nia riku-soin. Lei nº7/2020 mos define Medidas atu kombate korrupsaun, liu husi dispozisaun legal sira relasiona ho tipu krime, ninia prosedimentu penal no moldura kriminal. Medida sira atu kombate korrupsaun organizadu iha Titulu III, ho artigu 57 (artigu 59 to’o artigu 115) ne’ebé organizadu iha Kapitulu 3. Aspetu importante husi medida kombate hirak ne’e maka, akuzadu mos assumi responsabilidade ba ónus da
[1] https://www.transparency.org/en/news/cpi-2020-asia-pacific, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
[2] https://inforpress.cv/cabo-verde-continua-melhor-palop-e-2o-cplp-no-indice-de-percepcao-de-corrupcao-2021-relatorio/, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
[3] https://www.laohamutuk.org/econ/corruption/11AnticorruptionLaw.htm, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
prova, konjelamentu no apriensaun ba riku-soin ne’ebé mai husi korrupsaun, possibilidade halo denúnsia anónima, no mós protesaun ba denunciante, testemuña, peritu no vitima sira.
Husi perspetiva politika públika nu’udar buat ne’ebé Governu ka Estadu ida hili atu ‘’halo’’ ka ‘’la halo’’, relasiona ho asuntu ka problema ida, ita bele haree katak asuntu prevensaun no kombate ba korrupsaun sai ona objetu atensaun no prioridade Estadu RDTL, hodi nune’e ratifika UNCAC, no enkuadra konvensaun ne’e iha ordenamentu juridiku Timor-Leste nian, liu husi hamosu ona Lei nº7/2020, Lei nº8/2009, kona-ba Komisaun Anti-korrupsaun, no mos lejislasaun complementar seluk. Pergunta ne’ebé mosu agora maka, oin sá ho implementasaun politika públika hirak ne’e?
Oportunidade no dezafiu sira
Timor-Leste hetan oportunidade di’ak tebes, atu bele tau iha prátika, politika públika kona-ba prevensaun no kombate ba korrupsaun, ne’ebé deskreve iha leten. Oportunidade di’ak dahuluk, maka vontade no kompromissu politiku ne’ebé a’as tebes, pelu menus iha teoria, husi orgaun eleitu sira Estadu nian. Husi kedas Presidente Repúblika, liu husi deputadu Parlamentu Nasionál, to’o fali membro Governu sira, hotu-hotu, iha Povu nia oin, koalia maka’as kona-ba prevene no halakon korrupsaun iha Timor-Leste.
Aspetu seluk ne’ebé konstitui oportunidade di’ak atu bele tau iha prátika politika públika kona-ba prevensaun no kombate korrupsaun, maka enkuadramentu juridiku ne’ebé kompletu ona, nune’e mos kompletu ona instituisaun Estadu sira ne’ebé iha papel ativu iha prevensaun no kombate ba korrupsaun, hanesan CAC, Ministériu Publiku no seluk tan.
Oportunidade di’ak seluk maka faktu relasiona ho IPK Timor-Leste nian, ne’ebé hatudu melloramentu iha tinan sanulu-ikus. Kompara ho nasaun viziñu Indonésia, ne’ebé Timor-Leste halo interasaun maka’as-liu iha aspetu sosio-kultural no ekonómiku, persesaun kona-ba korrupsaun iha setór públiku Timor-Leste sei di’ak-liu, no ida ne’e bele sai fatór motivador importante ba orgaun Estadu sira, no mos ba sosiedade Timor-Leste tomak, atu mellora di’ak liu tan iha tinan sira tuir mai. Se iha tinan sanulu oin mai, Timor-Leste ninia IPK la to’o Nova Zelandia ka Singapura karik bá, pelu menus sai netik hanesan Buthan ka Cabo Verde.
Entretantu, maski oportunidade di’ak lubuk ida maka iha ona, atu bele prevene no kombate korrupsaun, sei nafatin iha dezafiu barak, hanesan sei deskreve tuir mai, ne’ebé presiza Estadu no sosiedade tomak ninia atensaun. Relatóriu kona-ba Estudu Preliminar ba Apoiu Estratéjia Nasionál Anti-Korrupsaun [1], ne’ebé CAC publíka iha Janeiru 2020, identifika dezafiu lubuk ida, iha forma vulnerabilidade ba integridade administrasaun públika iha Timor-Leste. Vulnerabilidade sira ne’ebé representa rsiku bo’ot-liu ba korrupsaun maka hanesan tuir mai: (1) partidarizasaun ka politizasaun servisus públikus no funsionáriu públiku sira. Relatoriu ne’e rasik la temi detalladamente, maibé konstitui ona ‘’segredu públiku’’ katak, partidarizasaun ka politizasaun ida ne’e malorek maka’as liu iha nomeasaun ba kargu diresaun no xefia sira, nomeasaun funsionáriu kontratadu sira, rekrutamentu sidadaun sira ba servisu iha estranjeiru, no mos adjudikasaun kontratu públiku sira. (2) Prosesu no infraestrutura ba aprovizionamentu ne’ebé fraku, inklui la utiliza másimu e-procurement, dependénsia ba métodu aprovizionamentu ajuste diretu,
[1] http://cac.tl/wp-content/uploads/2020/05/Tetun-Final-Report-Baseline-Survey-CAC-Feb-17-20-v3-1-1.pdf, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
manipulasaun ‘’bill of quantities’’, etc. (3) Kontrolu internu no externu insufisiénte. Ida ne’e loke dalan ba inkumprimentu regra, no ‘’impunidade’’ iha sira ne’ebé loloos assumi responsabilidade ba atus públikus, tuir ida-idak ninia atribuisaun no kompeténsia. (4) Diskrisionalidade ne’ebé bo’ot, tamba manual, ka padraun prosedimentu operasionál sira la kompletu. Ida ne’e favorese desizór sira, atu utiliza sira nia poder discricionário hodi foti desizaun, no dala barak benefisia sira nia a’an, ka benefisia ema seluk ne’ebé besik sira. (5) Ambiente sósiu-kultural no politiku ne’ebé permissivu ba konflitu interesse no ba impunidade. Familia ne’ebé bo’ot, filiasaun iha organizasaun politiku-partidária ka organizasaun artes marciais, ligasaun fetosá-umane, entre ema sira ne’ebé assumi kargu públiku (inklui iha instituisaun Estadu nian ne’ebé responsável ba prevensaun no kombate korrupsaun), ka ho ema sira iha setór privadu, loke dalan atu benefisia malu iha desizaun sira ne’ebé envolve rekursus públikus, taka-malu wainhira mosu problema, no dala barak dezenkoraja ema ne’ebé prejudikadu atu apresenta keixa, tamba vulnerável ba retaliasaun.
Oin sá transforma dezafiu hirak ne’e ba oportunidade?
Vulnerabilidade ba integridade iha Administrasaun Públika hanesan temi iha leten, loke dalan ba korrupsaun atu buras. Robert Klitgaard defende katak korrupsaun ne’e krime ekonómiku, ho baze ba kálkulu, la’os ho baze ba paixaun[1]. Tuir Robert Klitgaard, moralidade importante duni, maibé haree ba nível moralidade iha públiku, magnitude korrupsaun depende ba kálkulu ekonómiku husi parte sira ne’ebé envolvidu. Sá benefisiu maka mosu husi atividade korruptu ne’e? Sá probabilidade maka iha, atu ema bele kaer-kona? Kaer-kona karik, penalidade ka sansaun maka sa ida? Individu ne’ebé korruptu, sei avansa hodi pratíka hahalok korrupsaun, wainhira to’o iha konkluzaun katak benefisiu menus kustu moral, menus probabilidade atu ema kaer-kona, vezes penalidade ka sansaun hanesan ho zero. Tamba razaun hirak ne’e, tuir professor universitáriu amerikanu ida ne’e, korrupsaun bele deskreve iha fórmula ka ekuasaun ida ne’e: Corruption= M+D – T (Corruption equals Monopoly plus Discretion minus Transparency. Korrupsaun hanesan ho Monopóliu mais Diskrisionalidade menus Transparénsia)[2].
Atu reduz vulnerabilidade ne’ebé CAC identifika ona, hanesan deskreve iha leten, para além de implementasaun consistente husi medidas preventivas ne’ebé define ona iha Lei nº7/2020, presiza mos altera ‘’sinál aritmétiku’’ iha Robert Klitgaard ninia ekuasaun, ba fali: – Corruption= – M – D + T (atu hamenus Korrupsaun, tenki hamenus Monopóliu, hamenus Diskrisionalidade no aumenta Transparénsia). Hamenus monopóliu signifika desparidariza desizaun sira iha administrasaun públika nia laran, loke konkorrénsia bo’ot liu iha prosesu aprovizionamentu sira, etc. Hamenus diskrisionalidade signifika define padraun prosedimentu operasionál ne’ebé klaru, tuir norma legal sira ne’ebé iha, partilla norma no prosedimentu administrativu sira ne’e ho públiku, hodi nune’e hamenus dependénsia ba poder discricionário desizór sira nian. Aumenta transparénsia signifika prosesu administrativu sira iha lala’ok administrasaun publika, tenki nakloke ba eskrutiniu públiku, no kontrolu internu no esternu. Nune’e mos presiza aumenta responsabilizasaun, aumenta probabilidade atu ema bele kaer-kona wainhira pratíka atu korrupsaun ruma, liu husi aumenta kontrolu horizontal, reduz kultura permissiva iha administrasaun públika, no mos iha sosiedade nia le’et. Ikus-liu, aplikasaun penalidade ka sansaun tenki konsistente ho Lei ne’ebé vigora hodi evita sensasaun impunidade ne’ebé prevalese iha sosiedade nia le’et.
[1] https://scholar.cgu.edu/robert-klitgaard/wp-content/uploads/sites/22/2017/02/Holistic_Approach_1-08.pdf, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
[2] https://www.undp.org/latin-america/blog/anti-corruption-formula, hetan asesu iha 8 Dezembru 2022.
Konkluzaun
Politika públika Estadu Timor-Leste nian ba prevensaun no kombate korrupsaun haktuir ona prátika internasionál sira, liu-liu UNCAC. Lei nº7/2020, Lei nº8/2009 no lejislasaun komplementar seluk, kompleta ona ordenamentu juridiku ne’ebé presiza, atu tau politika públika sira ne’e iha prátika. Instituisaun Estadu nian ne’ebé responsabiliza ba prevensaun no kombate korrupsaun, estabelesidu hotu ona, maski presiza ‘’imuniza’’ sira husi ambiente sósiu-kultural no politiku ne’ebé permissivu ba konflitu interesse no ba impunidade. Nune’e mos Timor-Leste ninia progressu iha IPK, hatudu ona melloramentu iha tinan sanulu-ikus. Ida ne’e signfika, melloramentu sei bele akontese tan iha futuru. Buat hirak ne’e hotu reprezenta oportunidade ne’ebé di’ak, atu mellora esforsu ba prevensaun no kombate korrupsaun iha Timor-Leste. Maski nu’ne’e, sei iha dezafiu lubuk ida, ne’ebé presiza transforma ba oportunidade. Vulnerabilidade ba integridade administrasaun públika iha Timor-Leste, tenki transforma sai ‘’invulnerabilidade’’ ka ekuasaun inversa husi ekuasaun Robert Klitgaard: menus Monopóliu, menus Diskrisionalidade, mais Transparénsia & Responsabilizasaun (Accountability).
–ninin & rohan–








