Hakerek nain Filipe Soares
Rosalia Tereza Pereira ho idade 24 husi aldeia Sahan, suku wenunuk, postu-Administrativu Metinaru, Munisipiu Dili, agora dadauk haknaar iha Asosiasaun Difisiénsia Timor-Leste (ADTL), Rosalia ho kondisaun defisiente ain no tenke uza kadera roda, maibe ne’e laos barreira ba nia.
Liuhusi entrevista ho membru Citizen Journalism Timor-Leste hodi koalia asuntu partisipasaun Ema ho Defisiensia iha aleisaun, joven feto ne’ebe halo advokasia makaas konaba direitu Ema ho Defisiensia, Rosalina Tereza Pereira dehan Comissão Nacional dos Eleições (CNE), iha tempu eleisaun prepara uluk asesibilidade ne’ebé dignu iha sentru votasaun ba ema ho defisiénsia, hodi partisipa iha eleisaun ho di’ak.
“Ha’u moris mai la ho difisiénsia,maibé iha 2009 ha’u sai difisiénsia tanba hau hetan asidente hodi monu, to’o ohin loron ha’u tur iha kadeira roda ne’e, prosesu ida naruk tebes, tanba hala’o servisu voluntariu hodi akontese monu ho kareta diozese monu husi foho leten, maski difisiénsia maibé espiritu voluntariu sempre kontinua, buat hotu ha’u simu tanba ida ne’e mak realidade ne’ebé ha’u hasoru”, nia hatutan nia istoria
Rosalia haktuir iha tempu eleisaun difikulta tebes ba ema ho difisiénsia sira, tanba difisiénsia mak grupu ida ne’ebé mak vulneravél liu iha sosiedade nia le’et, tratamentu ladun di’ak no abandonadu ema ho difisiénsia fiziku, matan no sai kauza ne’ebé bo’ot iha sosiedade.

“Iha votasaun ba ami ne’ebé ho defisiénsia, difikulta tebes tanba asesibilidade laiha, dala-ruma sira husu ajuda ba ema seluk, ne’ebé mak bele ajuda sira vota ho di’ak, maibé ema difisiénsia matan hakarak tú ba iha ida ne’ebé nia hakarak, maibé mata-dalan bele tú fali seluk, ida ne’e sai problema bo’ot ba maluk sira ne’ebé difisiénsia matan,”dehan Rosalina iha edefisiu Asosiasaun Difisiénsia Timor Leste (ADTL) ba membru CJTL kinta (08/2022) .
Obstaklu ne’ebe Rosalia ho nia maluk defisiénsia sira hasoru, hamosu espritu boot hodi kontinua luta liuhusi halo advokasia, ho nune’e la husik ema ida iha kotuk, governu presiza tau importánsia hodi realiza eleisaun inkluzivu. Nia husu governu mos bele fasilita ekipamentu Kabu Tora sira iha sentru votasaun, nune’e malun defisiénsia tilun sira bele komunika ho di’ak.
Obstaklu seluk ne’ebe sira hasoru mak polig staff sura la hatene lingua jestual, ida ne’e difikulta tebes hodi halo komunikasaun diak ho maluk defisiénsia tilun sira. Nune’e naran isitmadu Oza, rekomenda ba CNE atu fo kursu letra brialler, nune’e sira polling staff sira bele tulun maluk difiensia matan sira iha loron votasaun.
Iha situasaun hanesan joven ida ne’ebe mak halo mos advokasia makaas hodi luta ba maluk ho defisiénsia sira direitu, fo hanoin ba governu atu sura mos sira nia lian iha eleisaun. Nia mak Gabriel Oliverai de Araujo moris ho defisiénsia fíziku, bainhira hasoru nia iha nia rezidénsia Ai-mutin, nia dehan governu presiza sura mos Ema ho Defisiensia sira nia lian, tanba votus ne’ebe sira mos vale, tanba ne’e governu presiza halo dezenvolvimentu ne’ebe inkluzivu.
“Ha’u senti difikuldade tebes mai ami difisiénsia, ami mós hakarak moris hanesan ho maluk sira seluk ne’ebé laos difisiénsia, tanba kada tinan lima (5), ita sempre iha eleisaun rua, hanesan eleisaun prezidensiál ho parlamentár, ami ne’ebé ho kondisaun difisiénsia nia votus mós vale. Ami sempre halerik, hakilar, ami hakarak ita hotu hanesan. Fatin sira ne’ebé tau iha sentru votasaun, susar ba ami atu asesu ho diak”, dehan Nia ba lafaek news iha Nia rezidénsia kinta (28/07/2022)
Nia haktuir tan hanesan Timor oan iha dever tomak hodi kontribui votus,tanba hakarak moris diak hodi hare’e ba futuru nasaun ida ne’e nian, maibé votus ema ho difisiénsia nian la skretu tanba, fatin la dignu hodi asegura votus ne’ebé iha liu-liu ba maluk sira ho defisiénsia matan.
“Iha tempu votasaun ne’e ami-nia votus la sekretu, tanba kaixa ne’ebé ita subar-an ba ne’e ki’ik liu, no labele akumula ami nia kursi roda, wainhira ami tama simu bolutin votus, ami lori ba besik kaixa atu tù no vistu labele skretu. tanba latan deit iha ami nia kelen hodi tù no vistu ba Lider ida ne’ebé mak ita hili tuir konsiensia”, Nia dehan
Nia akresenta tan, termolójia husi linguajen sira ne’ebé atende ema ho difisiénsia ne’e, dala-barak husi organizasaun sira halo bebeik ona advokasia, maibe atendedimentu fisikais sira nian iha eleisaun, liu-liu iha sentru votasaun la kondis ho Ema ho difisiénsia sira, tamba linguajen ne’ebé fiskais sira uza soke ema difisiénsia sira nia fuan.
“Ami laran moras, bainhira iha tempu eleissun fisikais sira atende ho linguajen ne’ebé soke tebes ami nia fuan iha sentru votasaun, ho linguajen ka toman sira nian ne’ebé bolu dehan alejadu, tanba ne’e hau hanesan ema difisiénsia fiziku reprezenta mós kolega difisiénsia sira seluk, hakarak husu ba govern no estadu bele karik iha futuru, bele kria kondisaun ida ne’ebé dignu mai ami difisiénsia sira, hodi bele garantia votus ne’ebé ami fo”, nia rekomenda
Ho situasaun ne’e Diretór Ezekutivu Asosiasaun Difisiénsia Timor Leste (ADTL), Cesário da Silva, hateten, partisipasaun ema ho difisiénsia fíziku iha periódu eleisaun hasoru bareira bo’ot liu, hodi asesu iha sentru votasaun kada periodu eleisaun. La’os iha de’it sentru votasaun maibé hatudu kedas iha kampaña eleitorál ema ho difisiénsia sira hasoru ona.
“Ami akompaña durante ne’e, fatin eleisaun iha sentru votasaun kuaze laiha asesibilidade ba ema ho difisiénsia fiziku sira, entaun ema ho difisiénsia to’o iha fatin ema tenki kous/hi’it sira, ho situasaun hirak ne’e bele prejudika sira nia mentalidade ladun fiar a’an, tanba fatin ne’ebé mak la dignu ba sira,” nia dehan iha edefísiu ADTL Kintal bo’ot ba membru CJTL, kuarta (03/08/2022).
Aliende ne’e ema ho difisiénsia nia asesu hodi ezerse sira nia direitu votu la segredu no la independente, tanba problema asesibilidade la seguru ba ema ho difisiénsia fíziku, bele partisipa ho di’ak no dignu iha fatin hirak ne’ebé mak sai hanesan sentru votasaun, atu ema hotu ezerse sira nia direitu votu, maibé votus la segredu tanba asesibilidade laiha.
“Se ema difisiésia fiziku presiza fó espasu ida ne’ebé mak sira bele halo movimentu, tanba sira uza kadeira roda ne’ebé mak ho estandar medida 90 sentímu, ida ne’e presiza duni espasu ne’ebé livre ba sira, hodi halo movimentu di’ak. buat hirak ne’e hotu presiza atendementu ida dignu, presiza duni estabelese fatin própriu la’os fatin ketak”, dehan Cesario
Nune’e ADTL rekomenda ba STAE ho CNE atu bele asegura ema ho difisiénsia sira. Nune’e mós diskusaun liuhusi eskrita ba sira hotu, liu-liu ba iha Parlamentu Nasionál (PN) iha Komisaun A, atu bele halo mandamentu ba lei eleisaun, hodi bele asegura no iha kondisaun dignu ba ema ho difisiénsia fiziku bele asesu. Nune’e la’os ba de’it ema ho difisiénsia sira, maibé prepara mós ba idozus sira.
Tuir dadus ne’ebé mak komprova katak ema ho difisiénsia iha Timor-Leste hamutuk 38.118 kompostu husi difisiénsia matan ho númeru bot liu kuaze 14 mil ital, difisiénsia tilun 12 mil ital, fiziku 7 mil ital, numeru ki’ik liu mak psikolojia no intelektuál 3 mil ital.
Iha munisipiu ne’ebé mak numeru difisiénsia boot liu mak Baucau, Ermera, Dili, Viqueque. Dadus komprova ema ho difisiénsia hanesan feto no mane por volta 25 mil ital ne’ebé mak partisipa iha eleisaun, maski sira ho kondisaun defisiénsia, maibé nafatin ezerse diretu votu hanesan mós sidadaun sira seluk ne’ebé mak la’os ho kondisaun difisiénsia.
ADTL rekomenda mos ba partidu politiku sira, asegura mós ema ho difisiénsia sira, labele tau hanesan objetu deit iha situasaun politiku iha periodu kampaña nian, maibé kria netik kondisaun ruma dignu hodi asegura ema ho difisiénsia sira bele hola parte iha setór dezenvolvimentu sira.
Iha sorin seluk Prezidente Comissão Nacional Eleções (CNE), Jose Belo hatan ba preokupasaun ne’ebé mak hato’o husi organizasaun defisiénsia no maluk ho defisiensia sira, nia dehan papél Comissão Nacional dos Eleições, liuhusi nia edukasaun sívika, renúnsia ne’ebé CNE halo liuhusi observasaun nota duni katak laiha asesibilidade ba ema ho difisiénsia fiziku, matan no tilun iha sentru votasaun, mata-dalan ne’ebé lori ema ho difisiénsia matan ba iha kabina votu nian, tú tuir fali mata-dalan nia hakarak, tanba ne’e mak difikuta no votus ne’e la rasionál no laiha responsabilidade.
“Ami mós halo enkontru ho STAE, Asosiasaun difisiénsia sira aprezenta matriál saida mak presiza iha tempu votasaun, oinsa ema ho difisiénsia sira uza matrial brailler, atu nune’e vota tuir sira nia konsiénsia rasik, atu nune’e votus ne’e transparánsia no rasionál. Tanba ema ho difisiénsia agora hamutuk 14 mil ital, la’os oituan. Tanba ami mós enkontru ho UNDP, atu haruka ema ho difisiénsia sira ba tuir formasaun iha Indonesia, nune’e bele kapasita fali sira ne’ebé mak seidauk hatene oinsa utiliza material sira tuir nian funsaun,”tenik nia
Nia haktuir agora ONU luta makaas tebes ba direitus humanus, liuliu kondisaun ba ema ho difisiénsia sira, bainhira partisipa iha eleisaun, liu-liu Sekretaria Jerál nia komitmentu ba ema sira ho kondisaun difisiénsia bele asesu ho di’ak. tanba ne’e mak organizasaun internasionál sira atu apoiu ita nia instituisaun, hanesan CNE foin lalais ne’e hetan apoiu hodi hari’i edifisiu ba iha ema difisénsia iha munisipiu tolu hanesan Bauau, Aileu no Covalima.
Iha parte sorin Diretór Jerál Sekretáriu Tékniku Admistrasaun Estatál (STAE), Acilino Manuel Branco, hatutan tan katak, prosesu eleitorál ne’e inkluzaun tau oportunidade ba ema hotu hanesan, tantu ba feto no mane, tipu de sidadaun eleitores ne’ebé de’it, la haree kona-ba klasifikasaun hosi kondisaun ka aspetu seluk ruma.
Nia dehan STAE/ CNE sempre promove edukasaun civika, edukasaun eleitorál iha teritoriu nasionál atu iha sensiablizasaun ba ema nia konsensia, hodi hola parte tanba sidadaun ida iha nia direitu no nia votus ne’e determina nasaun nia futuru.
Diretor Jeral STAE nee hateten iha pratika ne’ebé akontese iha situasaun sira balun, ema ho defisiénsia fíziku sira la bele ezerse sira nia direitu rasik, tanba ho kondisaun fíziku, nune la bele ezerse sira nia direitu rasik.
Nia garante katak direitu ba ema ho difisiente fiziku, liuhusi prosesu eleitóral liu-liu liga hi sistema lei eleisaun nian, hodi garante ema ho difisiénsia fiziku ba ezerse sira nia direitu de votu.
Parte orgaun eleitor ne’e afirma tan, Sekretáriadu Tekniku Administrasaun Eletorál (STAE) la tur nonok, buka atu servisu hamutuk ho organizasaun ba difisiénsia sira hanesan RHTO, ADTL, no parseiru internasional balun atu halo preparasaun ida ho di’ak, liuhusi kapasitasaun husi UNDP hodi fó ona ba maluk difisiénsia sira kona-ba leitura ba ema ,dokumentus ruma, eskollamentu ne’e hanesan faze ida ne’ebé buka atu atinji neneik ba oin.