
Reportajen Umbelina dos Reis
Forum Organizasaun Naun-Governamental Timor-Leste (FONGTIL), hamutuk ho membru Organizasaun Sosiedade Sivil (OSS), husu ba Primeriu Ministru (PM), atu konsidera konfiansa ne’ebé públiku depozita liu hosi eleisaun, Tanba ne’e, governu foun ne’ebé naran tama iha lista maibé kazu balun iha Tribunal Seidauk remata Primeriu Ministru Indijitadu asegura membru governu konstitusional da- IX livre hosi krime korupsaun.
Liuhosi konferensia Imprensa, Portavoz Ofisial Advokasia FONGTIL, Jorge Madeira, hateten, FONGTIL nu’udar assosiasaun ba membru ONG lokál, Nasional no Internasionál hamutuk 270, ho nia personalidade jurídika bazeia ba dekretu-lei Nu. 5/2005 loron tolu (3) agostu. hanesan mós ho organizasaun sosiedade sivil ida iha Timor-Leste, ne’ebé ho nia mandatu haat, FONGTIL mak Desaminasaun Informasaun, Koordenasaun, Empoderamentu ba membru no advokasia.
“Tanba ne’e, FONGTIL husu ba Primeriu Ministru (PM), indijitadu ba membru governu konstitusional IX ne’e livre hosi alegasaun krime korrupsaun no esklui sira ne’ebé kondenadu ona ba krime no natureza korrupsaun hosi tribunál atu tane aas prinsípiu estadu direitu, kumprimisiu estadu kona-ba kombate korrupsaun no promove boa governasaun tuir espetativa públiku,” dehan portavoz ofisial advokasia FONGTIL, Jorge Madeira ba Jornalista sira liu hosi konferensia Imprensa iha salaun FONGTIL Caicoli sexta-feira 30/06.
Tanba FONGTIL observa katak estadu Timor-Leste, manifesta vontade boot hodi kombate korrupsaun no promove boa governasaun iha dékada ikus, mezmu dezafiu barak iha oin no presiza hametin forsa polítiku hotu hodi asegura no hametin, esforsu hirak ne’e bele hare liuhusi introdús lei nú.7/ 2020 kona-ba Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC), sigla portuges), ne’ebé fó enfaze ba medidas prevensaun no aleinde medidas represivu ka investigasaun kriminál nian.
Nia haktuir, lei ne’e hatuur matadalan ko’alia mo-moos kona-ba nesesidade inklui prosedimentu hirak ne’ebé adekuadu ba selesaun ba ema hirak ne’ebé atu okupa kargu públiku sira. Partikularmente iha artigu 66 Lei referidu define no limite kona-ba ajente públiku ne’ebé kondenadu definitivamente ba krime korrupsaun proibe atu asumi kargu públiku durante períodu temporáriu ba tinan 5-10.
“Embora seidauk iha lista definitivu kona-ba kompozisaun membru governu konstitusional da-IX nian, maibé lista sira ne’ebé sirkula através hosi média no plataforma sosial sira hatudu preokupasaun sériu ba FONGTIL no ba públiku, tanba lista hirak ne’e inklui mós figura balun ne’ebé antes ne’e hasoru ona prosesu iha tribunál no kondenadu tanba partisipasaun iha krime sira ho natureza korrupsaun”, nia esplika
Ho ne’e, FONGTIL Espera katak públiku iha jerál, manifesta konfiansa boot ba governu foun ne’ebé sei mai no hein ho laran-metin katak governu foun sei iha vontade no kbi’it atu kurize fali naksalak sira iha pasadu no restaura fali sistema no prátika hirak ne’ebé lori risku ba estabilidade governasaun através hosi hatuur ema loos iha fatin loos (the right man on the right place), nu’udar sinál inisiál pozitivu ne’ebé hatudu liuhusi kompozisaun ka lista kompozisaun ema hirak ne’ebé atu ba asumi kargu estratéjiku no krusiál.
“FONGTIL apresia deklarasaun Primeriu Ministru (PM), indijitadu ne’ebé afirma katak sei halo avaliasaun regulár ba dezempeñu no produtividade membru governu sira atu demite bainhira la hatudu progresu no la iha kapasidade atu dirije no lidera no kapasidade atu dezeñé planeamentu no intervensaun iha programa governu nian. Maibé FONGTIL enkoraja no insiste Primeiru Ministru (PM) indijitadu atu tais didi’ak membru governu sira ne’ebé asume kargu ne’e iha integridade hodi bele manán konfiansa hodi bele hetan autoridade polítika no morál sufisiente hodi orienta no dirije/superviziona ninia suboridinadu,” tenik nia.
Nia dehan, Ministériu ne’ebé nia lidera ne’e bainhira membru governu ida mak antes ne’e hasoru ona prosesu justisa, satán ba kazu sira ho natureza korrupsaun, naturalmente sei ema ne’e sei lakon nia autoridade hodi orienta nia subordinariu sira.
“Tanba ne’e, dala ida tan, FONGTIL husu ba PM indijitadu atu pondera ka konsidera, no respeitu konfiansa ne’ebé públiku depozita liuhusi eleisaun ne’ebé fó votu kuaze maioria ba partidu ne’ebé PM indijitadu lidera hodi forma koligasaun ho Partidu Demkratiku (PD) no forma governu konstituisional IX ne’ebé toma pose iha loron hirak tuirmai,” nia husu.









