Home Notisia ADTL: Asuntu Ema Ho Defisiénsia Dalabarak Organizasaun EhD De’it Mak Preokupa

ADTL: Asuntu Ema Ho Defisiénsia Dalabarak Organizasaun EhD De’it Mak Preokupa

763
0
Diretor Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva. [Foto: Umbe |07.07.2023]

Reportajen Umbelina dos Reis

Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) selebra loron nasional ba Ema ho Defisiénsia 04 Jullu 2023,  ho tema ” Ita Mak Protetor no Promotor Ba Komunidade Defisiénsia Iha Ita Nia Sosiedade”. Atu atinji meta la husik ema ida iha kotuk maibé tenki asegura partisipasaun Ema ho Defisiénsia (EhD),tanba Ema ho Defísiénsia kontinua infrenta bareira ba asensibilidade iha edifisiu no dalan públiku.

Diretor Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva hateten, selebra loron aniversariu dahuluk ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha Timor-Leste , governu dekreta ona lei nu.10/2023 loron 05 abril 2023, governu aprova ona loron 04 ne’e hanesan loron nasional ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha Timor-Leste.

” Tanba ne’e ohin Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) realiza seminariu nasional hodi festeza  loron nasional ba Ema ho Defisiénsia (EhD), nune’e iha sosiedade defisiésia mak sai protetor no promotor ba komunidade sira nia le’et, hosi tema ne’e bele refleta situasaun hotu-hotu hodi enkoraja entidade sira bele sai protetor no promotor ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha urbana no área rurais.”  dehan diretor ezekutivu ADTL Cesario da Silva, ba Jornalista sira iha salaun Ministériu Transportes Komunikasaun (MTK), Kaikoli Merkadu Lama, sexta-feira 07/07.

Nia dehan, realiza  atividade ne’e inisiu hosi asosiasaun defisiénsia sira konsentra malu iha munisipiu Dili, maibé tinan oin mai tan sei planu realiza atividade lubuk ida hamutuk ho maluk defisiénsia sira iha área rurais, tanba durante ne’e Ema ho Defisiénsia (EhD) hasoru dezafiu oin-oin iha kontextu dezenvolvimentu nasional problema ne’ebé Ema ho Defisiénsia (EhD) kontinua infrenta liu-liu iha bareira asensibilidade, tanba dalan públiku no edifisiu públiku ba ema ho defisiénsia sei limita tebes.

“Alende ne’e bareira atetudi hahalok pesoal ba Ema ho Defisiénsia (EhD) nafatin sai preokupasaun por ezemplu,  ema pesoal nia hanoin ba Ema ho defisiénsia (EhD) katak defisiénsia la halo buat ida no merese apoiu no tulun entermus de kariedade, maibé la hanoin ba oportunidade ka kondisõens ema ho defisiénsia (EhD) ne’e moos faz parte, no  bareira seluk mak instituisional tenki alokasa rekursu hosi estadu maske governu iha polítika asuntu defisiénsia planu asaun nasional nian maibé alokasaun rekursu menus ne’e hanesan bareira ida ne’ebé impede partisipasaun Ema ho Defisiénsia (EhD).” Nia dehan.

Nia rekomenda ba ministériu hotu-hotu aloka rekursu hodi halo intervensaun hamutuk, tanba asuntu Ema ho Defisiénsia (EhD) ne’e dala-barak organizasaun defisiénsia de’it mak preokupa, maibé kruza sektoral lo-loos ne’e ministériu hotu-hotu tenki responsabilidade ba asuntu hirak ne’e, Prinsipal liu kada tinan governu diskute Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tenki aloka ba asuntu Ema ho Defisiénsia (EhD) nian.nia

“Tuir dadus ne’ebé iha tinan 2022  Ema ho Defisiénsia (EhD) totál hamutuk 93 mil i tal, maibé 17 mil mak vulnerabel liu entermus de kondisaun fíziku mentalnente no maioria mak sei toba de’it iha uma, nune’e sira presija duni asisténsia espesifika.” Nia konklui.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here