
Reportajen Silvino Freitas
Dezenvolvimento Timor-Leste seida’uk inkluzivu ba ema hotu tanba iha fasilidade no kondisaun sira iha edukasaun, saúde no fatin servisu nafatin esklui ema ho difisénsia sira, nune’e ema ho difisénsia sira nafatin halerik fatin asesibilidade ba sira nia kondisaun hanesan ema ho difisénsia atu bele asesu direitu hanesan ho ema seluk.
Tuir difisiénte matan Celestina Carrion katak, bainhira sira moras atu asesu ba fasilidade saúde sira presiza iha tulun husi família amá alin sira, tanba fasilidade sira iha ospitál seida’uk masimu atu apoiu sira tanba eskada ne’ebé naruk no kloot nune’e la asesivel ba sira ho kondisaun difisiénte sira, nune’e mós iha ospitál balun hala’o atendimentu ne’ebé di’ak maibé iha fali ospitál balun pesoál saúde sira la duun iha konesimentu di’ak kona-ba termu loloos atu atende ema ho difisénsia.
“Balun atende di’ak iha ami nia ospitál rasik di’ak nomós iha sentru formoza mós di’ak, iha fali sentru Bekora maka atende la di’ak tanba la duun komprende nune’e hatan kasar ba ami” dehan Celestina iha komemorasaun loron mundiál ema ho difisénsia, iha CCD (01/12).
Nia esplika tan katak, atu asesu ba edukasaun sira sente la asesivel mós tanba la’o mesak nomós kuandu tuir dalan iha karreta ne’ebé para barak tuir dalan nune’e dalan trotoar ba sira atu la’o mós susar tebes ba sira, nune’e fasilidade sira iha eskola la asesivel ba sira atu la’o ba mai, kona-ba profesor sira balun hanorin sira la dun di’ak tanba foin hala’o rekrutamentu maibé hirak ne’ebé servisu ona ho ema difisiénte bele hanorin ho di’ak no mós komprende di’ak ema ho difisénsia.
Fatin hanesan difisiénte fíziku Abel Gusmão, mós hato’o nia lamentasaun hanesan bainhira atu asesu ba iha sentru saúde sempre hetan akompaña husi família no labele la’o mesak, iha sira nia hela fatin Maliana atu asesu ba iha sentru saúde la’o do’ok nune’e bainhira atu ba tenke la’o ho ojek, nune’e to’o iha ospitál presiza ema kous hodi lori tama.
“Dalan atu ami lori tama ami nia kadeira roda mós laiha, atu asesu ba eskola mós laiha ema mak suporta autoridade lokál sira mós la vizita ami hodi haree ami nia kondisaun difisiénte, nune’e ha’u para de’it eskola iha 2016 ho oitavu-anu ensinu baziku” dehan Abel.
Nune’e mós Diretór Executivu Asosiasaun Difisiénte Timor Leste (ADTL) Cesario da Silva haktuir, husi sira nia parte haree katak Timor Leste seida’uk inkluzivu tanba ema ho difisénsia sei infrenta bareira barak dezenvolvimento balun ne’ebé sei esklui sira, maskí lei hateten ema hotu hotu iha direitu atu asesu ba edukasaun maibé kondisaun eskola ne’e maka esklui ema ho difisénsia atu asesu ba edukasaun, no mós edifisiu públiku sira.
“Dehan ema hotu hotu ba servisu maibé ema ho difisénsia la bele ba servisu tanba kondisaun iha edifisiu eskritoriu, oportunidade atu fó ba sira mós laiha, kondisaun sira ne’e maka presiza halo ezame ho reflesaun ba ita nian an” dehan Diretór Cesario iha CCD, (01/12).








