Home Notisia Loron Internasional ba EhD, Horta Konsidera EhD Hasoru Obstákulus Asesu Edukasaun, Saude...

Loron Internasional ba EhD, Horta Konsidera EhD Hasoru Obstákulus Asesu Edukasaun, Saude no Servisu

1351
0
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta Halo hela nia Diskursu iha Aniversáriu ba Loron Proklamasaun Independénsia Repúblika Demokratiku Timor-Leste ba dala 48, Iha Palásiu Prezidensiál Bairo-Pite Dili, (Foto-Media PR | 28.11.2023]

Reportajen David da Costa

Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta, hateten, iha loron Internasional ba ema ho Defisiensia (EhD), oportunidade diak atu hamriik kona-ba desafiu ne’ebé sira hasoru husi sira ne’ebé, iha momentu barak, mak sei hetan laran de’it ka hanesan eskeseu iha iha sosiedade Timor-Leste. Data ida ne’e promove husi Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) hosi tinan 1992, nia objetivu mak laos de’it atu sensibiliza, maibé mós atu mobiliza defesa ba direitu no moris diak ba ema ho Defisiensia.

“Iha Timor-Leste, hanesan iha rai barak seluk, ema ho Defisiensia hasoru obstákulus boot ne’ebé hamate sira nia asesu tomak ba edukasaun, servisu, saúde no partisipasaun kompletu iha sosiedade. Iha Loron Internasional ida ne’e, mak imperativu atu ita hotu rekoñese desafius sira ne’e no servisu hamutuk atu hola sira,” dehan Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha komunidadu Imprensa ne’ebé Neon Metin asesu husi Palásiu Prezidensiál Bairo-Pite, Domingo 3/12.

Iha edukasaun, de’it 25% husi ema ho Defisiensia iha Timor-Leste mak asesu ba edukasaun, no liu 67% mak seidauk tama eskola. Falta asesu iha eskola no falta rekursu ne’ebé adekuadu kria obstákulus boot ba dezenvolvimentu sira nia potensia.

Asesu ba estrutura públika no transportasaun mós sai desafiu boot seluk ne’ebé presiza atu responde hodi garantia katak ema ho Defisiensia bele hetan sira nia direitu no oportunidade hanesan ho sidadaun hotu. Além disso, asuntu kona-ba servisu mak boot tebes, no estadu tenki kontinua hamoris setór sira ne’ebé bele prodús servisu ne’ebé asesível no inkluzivu.

“Triste liu, ema ho Defisiensia hasoru stigmatizasaun no diskriminasaun sosial iha ita nia sosiedade. Nu’udar nasaun, ita tenki servisu hamutuk atu hasai prejuisu sira ne’e, promovendo kultura inkluziva ne’ebé selebra diversidade no potensia únika husi kada indivíduu,” nia esplika.

Atu hasoru desafius sira ne’e, mak esensial atu investe iha edukasaun inkluziva, estrutura ne’ebé asesível no programa sira treinamentu atu hametin ema ho Defisiensia nia potensia tomak. Konsientizasaun sosial joga papel importante iha prosesu ida ne’e, hodi estabelese kompriendimentu no asetptasaun iha setór hotu iha komunidade.

“Responsabilidade ita nia nu’udar nasaun mak garantia katak ema ho Defisiensia la’ós hetan hela iha kotuk. Sira reprezenta riku ida iha ita nia sosiedade, no liu husi promove igualdade oportunidade, valoriza sira nia kontribuisaun no suporta sira nia ambição, ita konstrui nasaun ida ne’ebé di’ak liu no inkluziva,” tenik nia.

Nune’e mós Prezidente Repúblika  apela ba ema hotu atu reafirma kompromisu ema hotu nian ho inkluzividade no igualdade, garantia katak ema hotu, independentemente husi sira nia habilidade, iha oportunidade atu hadi’a no kontribui ba di’ak liu rai Timor-Leste.

“Hau agradese ba atensaun hotu-hotu no hakarak hateten ba ema hotu iha Timor-Leste ho nesesidade espesiál, Loron Internasional ba ema ho Defisiensia ne’ebé signifikativu no cheu reflexaun konstrutiva,” nia konklui.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here