Home Notisia CIVICUS Monitor: Timor-Leste País Ne’ebé Livre Liu Iha Sudeste-Aziátiku

CIVICUS Monitor: Timor-Leste País Ne’ebé Livre Liu Iha Sudeste-Aziátiku

1029
0
Estudantes, ativista direitu umanus no asosiasaun jornalista sira halo asaun pasifiku kontra esbosu lei konaba kriminaliza defamasaun. [Foto: Santy | 11.12.2023]

Reportajen Zevonia Vieira

CIVICUS Monitor anúnsia relatóriu foun iha Kuarta-feira, ne’ebé atualiza ka hasae Timor-Leste ninia espasu síviku ba “haklot” iha sira ninia klasifikasaun anual nu’udar rekoñesementu ba país ninia respeitu ba liberdade fundamental sira. Timor-Leste nu’udar país ida ho ezemplu raru iha ne’ebé sidadaun sira ninia direitu haluan liután la’os diminui ka hamenus.

Liuhusi relatoriu ne’ebe Neon Metin asesu husi CIVICUS konaba People Power Under Attack 2023, elabora ho detalla kondisaun espasu síviku iha nasaun no teritoria hamutuk 198. Iha Timor-Leste, konklui katak jornalista sira konsege ka bele halo reportajem ho livre sein presaun iha tinan 2023. Nune’e mós la iha relatóriu ruma kona-ba restrisaun ba reuniaun públika sira durante eleisaun jeral, iha fulan Maiu, mesmu iha lei ne’ebé permite intervensaun husi governante sira. Liután, prosesu eleitoral ne’e rasik nakloke no pluralista tanba iha partidu politiku hamutuk 17 ne’ebé reprezenta/kompete iha eleisaun ne’e.

“Timor-Leste halo buat loos,” dehan Josef Benedict, pesikizador CIVICUS ba Asia-Pacific CIVICUS. “Nasaun Sudeste-Aziátiku sira seluk ne’ebé limita sidadaun sira ninia direitu atu organiza, ko’alia no protesta tenke banati tuir sira ninia viziñu Timor-Leste.

CIVICUS Monitor klasifika nasaun ida-idak ninia kondisaun espasu síviku bazeia ba dadus rekollidu durante tinan tomak husi ativista sosiedade sivil, ekipa peskizador baze-rejional, indise direitu umanus internasional no peritu interna husi Monitor rasik. Dadus sira husi fontes diferente haat ne’e hafoin kombina hamutuk atu atribui klasifikasaun kada nasaun nu’udar país ‘aberta(terbuka),’ ‘restritu(menyempit)’, ‘obstruída(terhalang),’ reprimidu(tertekan)’, ka ‘feixadu(tertutup).’

Timor-Leste’s nia estatutu atualizadu husi pozisaun ‘obstruída’ ba restritu,’ koloka Timor iha nivel ida hanesan ho Australia, França, Japaun no Estadus Unidos America, iha ne’ebé liberdade reuniaun, asosiasaun no espresaun permite, mesmu dalaruma iha violasaun ba direitu hirak ne’e.

Atualizasaun ne’e atraza ona tempu naruk. Depoisde independensia 2002, país ne’e halo progresu lubuk ida kona-ba respeitu ba direitu umanus hafoin trajedia ka dezastra umanidade durante okupasaun Indonezia nian. Ho ambiente propriu ne’ebé permite sosiedade sivil no la iha violasaun signfikativu aumenta liutan klasifikasaun Timor-Leste nian.

“Nu’udar nasaun joven, Timor-Leste halo ona pasu boot atu asegura ativista sosiedade sivil no media ka jurnalista sira halo sira ninia knaar, dehan Benedict. Atualizasaun ne’e nu’udar razaun atu selebra/festeza oinsa Timor-Leste halo mudansa boot.”

Progresu ne’ebé Timor-Leste atinze ne’e impresionante liu kompara ho situasaun espasu síviku país iha Sudeste-Aziátiku sira seluk. CIVICUS Monitor avalia país rejional ualu – Brunei, Cambodia, Laos, Myanmar, Filifina, Singapura, Tailandia no Vietnam nu’udar ‘reprimidu’ ka ‘feixadu’ nu’udar país sira ne’ebé ninia liberdade hetan kontrolu makaas liu. Sira seluk hanesan Malazia no Indonezia klasifika nu’udar ‘obstruídu’ signifika katak dalabarak autoridade sira impede sosiedade atu goja sira nia direitu ho kompletu.

Globalmente, Timor-Leste hasoru trend ka tendensia ne’ebé terrível. Iha tinan ne’e, CIVICUS Monitor deskobre katak kuaze um-tersu husi ema, ka 30,6% husi ninia populasaun hela iha país sira ‘feixadu’ ne’ebé restritivu teb-tebes. Ne’e pursentajem ida ne’ebé aas liu iha país ‘feixadu’ desde CIVICUS Monitor ninia relatoriu dahuluk iha 2018.

Entertantu, iha deit pursentu 2.1% husi populasaun global mak moris iha pais ‘abertu’ iha ne’ebê espasu síviku la’os deit livre maibé protezidu, pursentajem kiik liu desde 2018. Iha jeral, estatistika hirak ne’e hutudu katak mundu ne’e iha krize nia laran.

“Ami sai sasin ba represaun global ne’ebé nunka akontese antes iha espasu síviku,” dehan Marianna Balalba Barreto, xefe-peskizadora CIVICUS Monitor. “Timor-Leste nu’udar nutisia diak ne’ebé ladun akontese.”

Nafatin, Timor-Leste sei halo barak liu. Governu tenke revee ninia Lei Media atu aliña ho padraun internasional no altera ninia Lei Demonstrasaun no Liberdade Asemblea atu kumpri plenamente direitu ba reuniaun pasifika. Lejislador sira mós la bele introdus lejislasaun ne’ebé bandu ka halo restrisaun ba espresaun ‘offline’ no ‘online’.

“Saida mak Timor-Leste halo ona ne’e esepsional, espesialmente iha nivel rejiaun”, dehan Benedict. “Maibé ami enkoraja lider país ne’e atu kontinua proteze sidadaun sira ninia direitu ne’ebé konkista ho terus no todan oioin.”

https://web.civicus.org/Embargoed6Dec2023GlobalFindings

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here