Home Notisia Planu Komunidade Aspol Vila Verde Sei Hetan Eviksaun, Zulmira: Governu Presiza Tetu...

Planu Komunidade Aspol Vila Verde Sei Hetan Eviksaun, Zulmira: Governu Presiza Tetu no Prepara Fatin

1915
0
Negosiante Aspol, Zulmira Freitas. [Foto: Zulmira | 25.04.2024]

Reportajen Joselina dos Santos

Negósiante Obralan Zulmira Freiras iha  Bairo Aspol Suco Vila-Verde, Postu-Administrativu Vera-Cruz, prontu kolabora ho estadu, hodi sai husi fatin refere,  maibé tenke kria fatin merdaku atu sira bele buka moris.

Relasiona ho Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) ne’ebe husu komunidade sira atu husik hela fatin, ne’ebe identifika nudar rai estadu, tuir planu bairo Aspol Suku Vila Verde, Posto Administrativu Vera-Cruz husu ba governu se hasai sira ho urjente, sei fo impaktu boot ba parte edukasaun no ekonomia.

Iha entrevista ho Neon Metin, Zulmira dehan governu presiza tetu no tau atensaun, atu sira bele sente hakmatek, laiha povu mak laiha estadu ne’e duni  labele halo komunidade sai kiak no mukit liu tan.

“Karik fatin ida ne’e tama ona kategoria atu sai urjente entaun impaktu barak mak ami sei hasoru husi parte edukasaun nian mak primeiru sei fó impaktu ba oan sira-nia ensinu  aprendizajen. Se ami sai derefente lahatene atu hela iha fatin ida ne’ebé no oan sira mos ba eskola ne’e besik ka dook ita lahtene no saida mak sei akontese iha futuru”, dehan, Zulmira iha Bairo Aspol, 23/04.

Nia dehan husi Parte ekonomia mak sei la hetan rendimentu entaun osan ne’e foti husi ne’ebé hodi bele sustenta ba oan sira-nia estudu nomos ba han hemu loron-loron nian. Tanba dadaun ne’e maioria vida negósiu entaun laiha rendimentu husi fatin seluk, hodi sustenta ba nesesidade uma laran nomos selu oan sira-nia eskola.  Sé sai husi fatin ne’e pelemenus governu konsidera nia povu karik, antes ne’e tenke mai fó uluk intimidasaun ba komunidade sira depois mak hasai.

“Ami akompaña  media katak  maluk  barak mak hetan eviksaun derepente. nomos SETOU haruka komunidade sira  loke konta bankaria maibe ba chek osan  la iha  serake ami bele ba deve banku  bele ka lae. Entaun automatikamente  husi ministeriu relevante ne’ebé sustenta la hatene halo eviksaun iha fatin-fatin osan ne’e husi ne’ebe ami mos la hatene. Entaun ami ba buka fatin iha ne’ebé nomos ami atu haman an ho saida hodi halo negosiu,”,

Dadaun ne’e merkadu ne’ebé komunidade uza hodi buka moris mak merkadu Maleuna no Taibessi mak iha espasu luan, maibe iha merkadu Taibessi ne’e negosiante balun uza sai fali hela fatin permanente, entaun la fó espasu ba maluk seluk hodi halo negósiu. Governu mak iha kbiit atu atensaun ba situasaun  ne’e tanba povu ne’e faan tuir nia hakarak.

“Jestór ne’ebé diak pelemenus kria kondisaun merkadu nian, nune’e bele fó espasu ba ema ne’ebé seidauk hetan fatin atu bele aloka fali komunidade sira ne’ebé sai atu bele buka moris. Komunidade laos lakoi kontribui governu atu halo dezenvolvimentu ema hotu hakarak tanba iha povu mak iha estadu hodi ukun. Entaun ami sujere kria uluk kondisaun depois halo eviksaun atu koloka kedas nune’e labele lakon vida”,

Karik hasai komunidade obrigatoriu entaun susar tanba atu hetan osan husi ne’ebé mak bele ba kost, depois kost ne’e mos ba estudante sira, tanba ba han hemu toba kuartu ida agora familia ida  ema na’in-neen ba leten namdigas ba hotu kost, atu hela ho familia mos problema aumenta dalaruma la to’o semana ida haree malu oin lalos, entaun ukun-na’in sira ne’e laos anju no sira komprende liu karakter timor nia ne’e oinsa,  tan ne’e sira mos sei sente saida mak komunidade  sente.

“Atu ba fali munisipiu maibe oan sira Universitariu ne’e husik hela iha ne’ebé tanba ami nia horik fatin iha Postu-Administrativu ne’e seidauk iha Universidade, entaun sai husi fatin ne’e hakarak ka lakoi oan sira tenke para eskola  impaktu boot ida ba oan sira-nia estudu. Entaun Timor ne’e liberta aan envez atu hamenus kiak no mukit maibe aumenta fali  kiak no mukit. Mukit tanba iha parte intelejénsia ema ne’ebé iha koñesimentu klean nia sei kria servisu ba nia aan rasik. Maibe karik nia la remata estudu nia  saida entaun hakarak ka lakoi problema familia no sosiedade aumenta ne’e tanba menus koñesimentu”,

Iha parte seluk, Rusiana dos Santos nu’udar estudante Iha Universidade da Paz (UNFAZ), sente triste tebes tanba  bainhira  sai husi fatin ne’e,  ba buka moris iha fatin ne’ebé bele hetan osan hodi selu eskola no responde ba nesesidade loron-loron. Tanba durante ne’e sira hetan hetan osan husi fatin ne’e mak selu eskola no sosa hahan.

“Ami hakarak kontrui ba dezenvolvimentu rai laran, laos lakoi sai maibe governu presiza tau atensaun hodi kria fatin, atu ami bele hala’o atividade negósiu nian mak kada fulan selu taxa mos labuat ida. Naran katak fó fatin atu ami bele hetan osan  hodi  selu eskola. Maibe karik la fó entaun ami sai mukit liu tan  tanba bele hapara ami nia estudu, entaun governu tenke tetu didiak antes hasai ami husi fatin ne’e”,

Posibilidade bele kost no bele mós hela ho familia, karik hela iha kost presiza orsamentu entaun hakarak lakoi tenke halo negósiu ruma, tanba durante ne’e ami buka rasik osan mak selu eskola, maibe karik hela ho familia entaun ho distansia ne’ebé dook entaun bele difikulta ba nia prosesu aprendizajen.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here