Reportajen David da Costa
Timor-Leste sei tama iha Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) iha fulan Maiu 2025, Tanba buat hotu loos ona, no hein deit iha Simeira para atu halo desizaun ofisiál ida Timor-Leste tama iha ASEAN.
Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, hatete ba vizita Vietnam ne’e hasoru malu ho Sekretáriu Jerál ASEAN, no mós Primeiru Ministru Malázia hodi ko’alia kona-ba Timor-Leste nia adezaun ba iha ASEAN, ne’ebe buat hotu-hotu prontu ona, Timor atu tama ASEAN iha fulan Maiu tinan 2025 iha Simeira ida, iha Simeira ne’e mak sira bele halo desizaun ofisiál ida.
“Ha’u hasoru mós Sekretáriu Jerál ASEAN, hasoru mós Primeiru Ministru Malázia, buat hotu-hotu prontu atu Timor tama ASEAN fulan Maiu iha Simeira ida, iha Simeira ne’e mak sira bele halo desizaun ofisiál, formál definitivu,” dehan Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha Aeroportu internasionál Nicolao Lobato, Comoro, Kinta 27/02.
Nia haktuir, maibé Primeiru Ministru Malázia hatete katak, sira haree Simeira Outubru ka Novembru konforme marka mak Timor tama. Tanba sira halo desizaun unanimi Simeira iha Maiu ne’e, depois serimónia adezaun bele akontese iha Simeira Outubru ka Novembru.
Alende ne’e mós Xefe Estadu ne’e hateten, ba Vietnam ne’e hetan konvite husi ASEAN ho Governu Vietnam nia atu ba partisipa iha fórum futuru ASEAN nian ne’ebé iha partisipasaun Primeiru Ministru Vietname membru governu lubuk ida no mós Sekretáriu Jerál ASEAN, Primeiru Ministru Malázia nian ne’ebé Prezidente ba ASEAN tinan ida ne’e, konvidadu Primeiru Ministru Nova Zelándia ho entidade lubuk ida tan.
Iha Vietname ne’e hanesan enkontru ofisiál bilaterál ho Primeiru Ministru, Prezidensia Governu sei prepara, Primeiru Ministru Vietname nia vizita primeiravez sei mai iha Timor-Leste.
“Espera katak Primeiru Ministru ita nian, governu bele haree akordu konkretu ruma rai rua ne’e bele asina, bele implementa” nia dehan.
Tanba Vietnam nia ekonómia forte tebe-tebes iha mundu 7% kreximentu tinan sira nia laran, rai barak iha mundu infrenta krize ekonómiku mas Vietname forte nafatin. No sira mós simpátia maka’as ba Timor-Leste iha teknolójia agrikultura bele hatete númeru ida iha mundu entermus produtividade.
“Agrikultura ita nian 3 toneladas, 4 di’ak ona ba pur hektares, Vietname nian 12, 14 toneladas, la’ós de’it foos, hahan oi-oin. Tekonolójia dijtalizasaun Intelijensia Arti fisial sira mós top iha mundu, ita hatene TELEMOR iha ne’e mak avansadu liu fali,” Xéfe estadu esplika.
Tamba ne’, TELEMOR sei haree bainhira mak Timor-Leste bele haksoit ba 5G, sira hakarak haree ida ne’e. Tanba kabu sub-mariñu mós besik konklui ona entaun Timor bele haksoit ba 5G.
“Ne’e ha’u sei entrega ba governu, governu mak tenke prepara didi’ak bainhira Primeiru Ministru Vietname mai atu asina akordu buat ne’ebé konkretu atu rai rua ne’e implementa iha área oi-oin,”dehan xefe estadu.
Nune’e mós ba vizita Vietnam ne’e hasoru malu mós ho Primeiru Ministru Nova Zelándia, konvida nia atu mai, nia hatete nia hakarak mai tanba kleur ona Primeiru Ministru Nova Zelándia la mai iha Timor-Leste ida ne’e nia hatete, nia kompromete-an sei mai iha Timor-Leste.