Home Uncategorized Transformasaun Dijital, Inklui AI ba Dezenvolvimentu Sai Topiku Bo’ot Liu iha ADB...

Transformasaun Dijital, Inklui AI ba Dezenvolvimentu Sai Topiku Bo’ot Liu iha ADB nia Enkontru Annual ba Dala-58

316
0
Presidente ADB Enkontru ho Sosiedade Civil (Foto: ADB)

Teknolojia dijital sei ajuda hasae produtividade serbisu no mos loke opurtunidade foun ba empregu nian. Asian Development Bank (ADB) nia Enkontru Annual ba Dala-58 nian iha Milan, halo diskusaun kona importansia hosi tranformasaun teknolojia dijital, inklui prezensa Artificial Intelligent (AI) nian no ninia impaktu ba ema nia moris, liliu sira ne’ebe marjinal liu.

Iha abertura Enkontru Annual nian, Presidente Masato Kanda, koalia kona ba importansia ho interkonektividade no transformasaun teknolojia dijital nudar area fokus ADB nian daruak.

“Divizaun dijital husik hela ema milioens iha kotuk. Maski teknolojia bele hadiak ema nia asesu ba edukasaun, finansas, merkadu, no serbisu publik nian, ema barak tebes mak dis-konektadu hosi ekonomia dijital,” Presidente Kanda hato’o iha abertura.

Presidente Kanda mos dehan, “ADB investe maka’as tebes iha dijitalizasaun. Asesu ba servisus dijital ne’ebe seguru, asesivel mai sai nudar opurtunidade ida fundamental. ADB nia suporta ba teknolojia dijital sira ajuda ema miloens asesu ba servisus finansas nian, moderniza plataforma pagamentu, no introdus Identidade Dijital ih Pasifiku no rai seluk ne’e redus ona gastus, hadiak transparensia, no hametin fiar”.

ADB mos konsidera katak bareira sira nebe nasaun ida iha hodi adopta AI bele fo risku ba nasaun ne’e lakon opurtunidade ba potensia teknolojia AI nian hodi responde ba dezafius dezenvolvimentu iha sira hanesa, kuidadu saude nian, agrikultura no mudansa klimatiku. ADB harii fontes hodi liga lakuna harii kapasidade AI no infraestrutura ba nasaun membru sira mak dezenvolve-an hela, no AI mos ajuda halo analiza ba dadus sira ba nesesidade dezenvolvimentu nian.

Ba Timor-Leste asuntu sira ne’ebe liga ho dijitalizasaun seidauk sai diskusaun ne’ebe ema fo importansia. ADB nia investementu iha Timor-Leste mos dala barak ba iha setor infraestrutura no transportasaun deit. Tinan ida ne’e mak foin fo apoio ba e-governance nian. Asuntu ne’ebe liga ho AI rasik seidauk sai agenda ne’ebe importante, maski nune’e ema komesa dadaun ona uza AI ba halo serbisu, no trabalho eskola nian.

Ministru Komunikasaun no Transporte, Miguel Marques Manatelu  hatete katak iha diskusaun balun mak koalia kona ba asuntu ne’e.

“Ita iha hela diskusaun balun ba assuntu ne’e, dadaun ne fokus mos ba Estrategia Nacional Sigurança Sibernética,” Ministru Manetelu hatete.

Karik presija duni atu haree riskus dijital nian, tan ne’e mak estratejia ba seguransa sibernetika sai mos presokupasaun governo nian. Maibe riskus ba seguransa dijital nian tenke bazeia ba experiensia ema sira ne’ebe uza, no potensialmente sei uza teknolojia dijital ba sira nia nesesidade ekonomia.

Presidente Informasaun no Teknolojia, Timor-Leste, Natalino Raimundo Soares rekoinese importansia hosi AI nian bam undo serbisu ohin loron nian.

“AI nee nudar evolusaun ida iha mundu teknolojia, mosu atu ho nia kapasidade ida signifikativu atu bele hasae efisiensia no produtividade, bele halo automatizasaun ba sistema ate to’o iha prosesu foti desizaun sira no ida ne’e  bele aplika iha kualker setor hanesan edukasaun, saude, agrikultura no seluk tan,” Natalino Raimundo hatete.

Maibe Presidente ICTTL ne’e mos hatete katak, “AI mos ho nia impaktu negativu seluk hanesan, hamosu dezempregu, waimhira funsaun serbisu ema nian makina mak halao ona, iha edukasaun, interasaun entre hanorin nain ho estudante laiha ona, asesu nebe la ekilibru, tamba estudandte hotu-hotu laos iha kapasidade no kuinesimentu nebe hanesan. Iha area saude bele mosu risku “kebocoran” informasaun status medis ema nian, ho analiza algoritma la perfeitu bele hamosu diagnose nebe sala”.

Presidente ne’e moa hato’o katak presija lei hodi regula hodi ema labele uza teknolojia ba objetivu negative.

“Lei seira nebe hodi bele regulariza aktu krime sira nebe iha pontesia mosu husi utilizasaun AI nebe sala nee tenke prepara antes. Iha kontestu ida nee nafatin iha ligasaun ho lei krime cibernetika, lei protesaun de dadus no sira seluk tan nebe iha hela faze diskusuan ka balun iha ona esbosu,” Presidente Natalino hatutan.

Hosi dezafiu no potensia sira hosi dijitalizasaun nian ativista sira mos katk governo seidauk iha hanoin konkreta ruma liga ho AI espesikamente, no mos jeralmente liga ho dijitalizasaun.

“Governu seidauk inkorpora AI iha provizaun lei no politika atual sira liga ho dijitalizasaun. Ita lahare’e hetan AI tama ba provizaun sira iha lei ne’ebe ezisti hanesan Copyright Law (2022) and the Electronic Transactions and E-signature Law (2024) inklui esbosu lei sira hanesan lei krimi sibernetika, ou lei direitu privasidade no protesaun dadus,” ativista Fernando hatete.

Fernando mos hatete katak, “governu seidauk halo esforsu naton hodi adopta ka dezenvolve AI no dijitalizasaun tan fator oioin, fator principal no boot liu mak kestaun fundus no infrastrutura informasaun no teknolojia dijital iha Timor-Leste. Ezemplu, ita nia sentru data, laos dezena ba nivel hodi fornese servisu hodi dezenvolve AI nasional. Sentru data iha TL menus infrastrutura avansadu hodi installa sistema computer avansadu sira hanesan espasu limite, eletrisidade menus no sel-seluk tan. Alende ne’e, data sets Timor-Leste nia fragmenta, menus no iha lacuna barak, dadus sientifiku mos menus. Iha sorin seluk, menus ba fundus, tan investimentu ba R&D menus tebes, laiha rubrika espesifiku ba R&D, maibe mos menus investimentu ba inovasaun iha ajensia ka instituisaun governu sira ne’ebe servisu liga ba ICT no R&D”.

Seidauk dezenvolve no adopta AI ruma, signifika, ita kontinua hela iha kotuk. Ita nia prosesu dijitalizasaun iha faze inisiu, baze no kotuk iha aspetu barak, iha aspetu legal, infrastrutura, rekursu umanu nst. Nia implikasaun barak tan, labele tulun ita iha kompetisaun, inovasaun, produtividade no dezenvolvimentu rekursu umanu. AI nia risku barak, maibe nia benefisiu mos imensu, karik aplika ba iha servisu administrative, saude, agrikultura, edukasaun no setor sira seluk, maka nia sei fo kontribuisaun boot tebes. Ezemplu, AI bele estuda dadus saude ka moras iha Timor-Leste, no inventa deskobrimentu kona-ba kauza, maneira diagnosa sedu, prevensaun no kurativu sira ba kualker moras iha Timor-Leste. Ezemplu konkretu seluk mak industria barak inklui servisu sira iha mundu inkorpora ona AI, bainhira integrasaun ekonomia regional no mundial, presiza mos integrasaun no interoperabilidade ba sistema infrastrutura dijital sira ne’ebe tulun komunikasaun, konetividade no transaksaun.

Relatoriu ADB nian kona ba Harnessing Digital Transformation for Good: Asian Development Policy Report 2025 fo sai dadus katak Timor-Leste ho Afghanistan ba iha speed internet ki’ik liu, iha area urbana no rural, bainhira kompara ho Asia no Pasifik nian sira.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here