Reportajen David da Costa
Iha Timor-Leste dekretu lei ne’ebé bandu ema labele tesi ai-arbiru(korta ai-arbiru la’ós ho lisensa) mak dekretu Lei númeru 14/2017 kona-ba Floresta no tanba lei nain seluk kona-ba proteção natureza. Maibé Komunidade iha aldeia Somocho, Suku Bauro, Postu Administrativu Lospalos, Munisípiu Lautem Kontinua tesi ai ba fa’an, Tanba komunidade iha ne’ebá maioria moris depende loos ba fa’an ai-maran hodi hetan $10 to’o $ 15 hodi sustenta ba nesesidade loro-loron nian.
Komunidade Aldeia Somocho, Suku Bauro, Postu Administrativu Lospalos, Munisípiu Lautem, Adelio Lopes hatete, ai ne’ebé mak komunidade sira fa’an maioria tá iha sira nia tos rasik, no komunidade iha ne’e maioria moris fa’an ho ai-maran.
“Iha ne’e ami komunidade moris ho fa’an ai, husi fa’an ai mak hodi fasilita ami nia moris loro-loron no atende ba oan sira nia eskola, tanba ami iha aldeia ida ne’e lukru mai husi fa’an ai, ami iha ne’e la iha funsionáriu ami dependensia de’it ba fa’an ai”, dehan Adelio Lopes ba jornalista sira iha aldeia Somocho, Suku Bauro, Lospalos, Kinta 24/04.
Nia haktuir komunidade iha ne’e mós hatene ona katak lei bandu atu labele tá ai arbiru atu labele fó impaktu ba ambiente no ba sira komunidade rasik.
“Ami hatene tá ai ne’e parte Floresta bandu ona no iha lei bandu atu la bele tá ai sira ne’e maibé ami komunidade nia moris mak hanesan ne’e, ami hetan ona informasaun kona-ba ida ne’e maibé ami nafatin tesi ba fa’an tanba ami nia moris ne’e ho ida ne’e, maske ami hatene katak tá ai arbiru mak sei fó impaktu bo’ot ba ambiente no ba ami rasik,” Nia esplika.
Nune’e mós parte Floresta hamutuk ho líder Komunitáriu sira to’o ona iha ne’eba hodi fó atensaun ba sira hodi labele tesi ai, maibé komunidade kontinua tesi ai ba fa’an tanba nesesidade moris mak obriga.
“Parte Floresta, Meiu Ambiente no Xefe Suku sira mai ona hodi ko’alia kona-ba ida ne’e maibé ami tenki tesi oituan ba fa’an, maske la barak liu, ami bele hetan netik $ 10 ou $ 15 hodi atende ba nesesidade uma laran,” Nia esplika liu tan.
Nia salienta, ai ne’ebé mak komunidade sira fa’an maioria ai-da’ak no komunidade sira la fa’an ai-bubur.
Komunidade iha suku Bauro, Postu Administrativu Lospalos, Munisípiu Lautem, Totál populasaun hamutuk 2,892. No komunidade sira iha Suku refer moris ho setor agrikultura no balun moris tesi ai ilegál ba fa’an hodi sustenta nesesidade loro-loron nian.
Iha fatin hanesan, Xefe Aldeia Bauro, Alberito dos Santos Caetano, dehan, komunidade sira tesi ai ba fa’an ne’e tanba nesesidade moris mak obriga sira tenki halo ida ne’e, se sira la halo ida ne’e oinsá mak sira bele sustenta sira nia moris loro-loron nian.
“Ami hamutuk ho Xefe Suku ba fó hatene hela de’it komunidade sira atu la bele tesi ai sira ne’e maibé komunidade sira iha ne’e maioria sira nia moris ho fa’an ai-maran”, nia hateten.
Nia esplika, Gurda Floresta mós mai to’o iha ne’e fó informasaun ba komunidade sira atu tesi ai tenki halo karta maibé komunidade balun la hatene halo karta ne’e oinsá atu ba halo karta no sira la hatene edifisiu Floresta nian, ida ne’e mak sai problema mós ba komunidade sira. Maibé nu’udar autoridade tenta atu reduz númeru tesi ai ilegál iha nia aldeia, tanba ne’e komunidade tenki halo karta legál mak bele tesi ai.
“Ita bele bandu maibé sira nia moris mak hanesan ne’e ona, tanba ne’e ami tenta buka meius oinsá bele reduz númeru tesi ai ne’e, ho nune’e ami uza maneira ida tenki iha karta legál ida mak bele tesi ai, maibé husi parte Floresta bandu totál atu komunidade sira la bele tesi ai maibé ami mós hare’e ba komunidade sira nia moris desde uluk to’o agora sira la iha kampu servisu hodi sustenta sira nia moris, entaun ita la bele hapara ou impede sira nia moris tanba buat ne’ebé sira bele halo hodi hetan osan mak tenki fa’an ai, tanba ne’e komunidade sira kontinua tesi ai hodi fa’an maibé tenki tesi iha sira nia to’os rasik,” Nia esplika liu tan.
Iha sorin seluk, Koordenador Guarda Floresta Postu Tutuala, Marvão Soares da Cruz dehan, iha lei ne’ebé mak bandu totalmente komunidade sira iha aldeia 34 atu labele tesi ai ilegál iha Parke Nasionál Nino Konis Santana nian, maibé númeru tesi ai ilegál ne’e aumenta nafatin, tanba Gurda Floresta nia osan operasionál la iha atu halo operasaun ba iha komunidade sira ne’ebé mak hala’o atividade tesi ai ilegál.
“Ami la iha osan operasionál hodi tu’un ba iha terenu atu halo atuasaun ba komunidade sira ne’ebé mak tesi ai ilegál, tanba ami ba ho liman mamuk maibé komunidade sira uza kroat hasoru ami entaun ami labele halo servisu ho di’ak, karik osan iha ami bele hamutuk ho Polísia sira hodi asegura ami nia atividade operasaun iha terenu”, nia esplika.
Entretantu tuir dadus ne’ebé jornalista sira asesu husi Diresaun Meiu Ambiente ihq Munisípiu Lautem, númeru tesi ai ilegál iha postu Tutuala ne’e iha 10-15% mak sei tesi ai ilegál. Enkuantu ekipa Gurda Floresta iha Postu Lospalos na’in lima (5) no difisil tebes ba Gurda Floresta sira atu kontrola komunidade sira ne’ebe maka tesi ai ilegál ne’e.
Ai-Kakeuk nudar Ai-horis sira-ne’ebe fó fatin no hahán ba buat moris sira, hanesan manu, insetu (serangga), mamíferu sira (mamalia), no animál sira seluk, nune’e suporta biodiversidade no ekosistema saudavel sira. Absorve dióksidu karbonu. ai-horis nee ajuda filtra anin hodi absorve dióksidu karbonu no hasai oksijéniu.









