Hakerek nain Argelio Bernardino Vilela
(Revizaun krítiku simples husi perspetiva oin-oin bazeia ba leitura opiniaun públiku, liu-liu iha opiniaun sira iha mídia sosiál ema Timor sira ninian)
Hahú Nian
Polémika deportasaun lider polítiku kontrovérsia Nasaun Filipina, Arnolfo Teves Jr. husi governu Timor-Leste liu-husi desizaun administrativa Ministériu Interiór RDTL nian iha loron 29, fulan-Maiu tinan 2025 hamosu pergunta-boot kona-ba podér/pozisaun supremasia lei, autonomia órgaun judisiáriu, no mós relasaun podér entre estadu no direitu (lei) Timor-Leste ninian. Iha loron 21, fulan-Marsu tinan 2025, Tribunal rekursu RDTL nu’udar instánsia superior ezerse kompeténsia própria Tribunal supremu justisa Timor-Leste fó sentensa hodi rejeita pedidu estradisaun husi Tribunal Filipina, maibé governu RDTL foti desizaun ketak hodi deporta Arnolfo liu-husi desizaun administrativa. Desizaun ida ne’e hamosu polémika iha Timor-Leste no mós iha komunidade internasionál nia-matan. Nune’e ensaiu simples ida ne’e mai-ho hanoin ida, mak loke espasu analítiku husi perspetiva oin-oin liu-husi halo leitura ba opiniaun públiku, liu-liu iha opiniaun sira iha mídia sosiál ema Timor sira ninian hodi hatuur revizaun krítiku ida.
Hahú ho Perspetiva Direitu (Lei)
(Entre Supremasia Lei no Podér Ezekutivu)
Normalmente iha sistema demokrasia konstitusionál, supremasia lei (rule of law-Termu Inglés) sai prinsípiu prinsipál hodi subliña katak, desizaun governu hotu-hotu iha estadu direitu demokrátiku tenke hakru’uk ba lei ne’ebé rai ne’e rasik hatuur. Konforme Artigu 2 K-RDTL, kona-ba (Soberania no konstitusionalidade) kláuzula 1, 2 no 3 hateten: 1) Soberania hatuur metin iha povu, ne’ebé hala’o soberania ne’e tuir Lei-Inan haruka; 2) Estadu hakru’uk ba Lei-Inan no lei-oan sira; 3) Lei-oan sira no hahalok seluk tan hosi Estadu no kbiit autoridade lokál sira-nian foin sai válidu bainhira sira la’o tuir duni Lei-Inan haruka. Konsagrasaun ne’e ninia baze hatuur metin iha Artigu 1 K-RDTL, kona-ba (Repúblika) kláuzula 1: “Repúblika Demokrátika Timór-Leste katak Estadu ida-ne’ebé demokrátiku, soberanu, ukun-an no ida-mesak, harii husi povu nia hakarak no iha respeitu ba dignidade ema moris ida-idak nian.
Biar nune’e, opiniaun públiku barak simu no lejitima desizaun adminsitrativa governu nian liu-husi Ministériu Interiór RDTL iha loron 29, fulan-Maiu tinan 2025, nu’udar kompeténsia absoluta órgaun ezekutiva (governu) hodi garante polítika interna nasaun nian no hametin RDTL nia reprezentasaun iha relasaun internasionál sein haree nia baze legal loloos no kle’an. (Iha dokumentu Komunikadu Imprensa Govenrnu ho títulu: Informa katak Deporta ona Arnolfo Teves Jr. no Entrega ona ba Autoridade Filipina ne’ebé fó-sai husi Prezidénsia Konsellu Ministru, Portavós Governu Timor-Leste, IX Governu Konstitusionál, nein temi artigu ida husi baze legal ba deportasaun refere.) Sé ninia baze legal mak Artigu 115 K-RDTL kláuzula 1, alínea g no h, mak, governu tenke haree fila-fali mós Artigu 35 K-RDTL kláuzula 1, 2 no 3: 1) Estradisaun bele hala’o de’it ho desizaun judisiál; 2) Labele iha estradisaun tanba motivu polítiku; 3) Labele iha estradisaun tan krime ida, bainhira estadu ne’ebé husu estradisaun bele fó kastigu mate-kotu ka kastigu to’o mate, eh bainhira, iha tada-nanis katak atu iha tortura eh tratamentu aat no degradante ba ema be atu hetan estradisaun. Nune’e governu bele tetu sentensa Tribunal rekursu RDTL nu’udar instánsia superior ezerse kompeténsia própria Tribunal supremu justisa Timor-Leste fó sentensa hodi rejeita pedidu estradisaun husi Tribunal Filipina.
“Hakikat dari aturan hukum adalah bahwa semua orang dan lembaga dalam suatu badan politik tunduk pada hukum yang sama.”- Sempill, Julian. Ligadu ho kazu iha leten, mak afirmasaun ne’e ita bele aprosima ho Tom Bingham, filózofu direitu europeu nia hanoin, katak: “Supremasi hukum berarti bahwa pemerintah harus tunduk pada hukum, bukan hukum tunduk pada pemerintah”
Iha kontestu kazu Teves, Tribunal Rekursu Timor-Leste rejeita estradisaun, iha ne’ebé, loloos nia sai desizaun final, (final and binding) ka ikus-liu no hakesir/vinkulativa. Maibé desizaun governu mai ho dalan oin-seluk, deporta Teves liu-husi desizaun administrativa. Ida ne’e hatudu katak, iha intervensaun podér ezekutivu hasoru responsabilidade órgaun judisiál. Ne’e nu’udar indikasaun ida, iha ne’ebé iha teoria direitu bolu, violasaun ba prinsípiu “due process of law” inklui sai sasukat ne’ebé reflete krize integridade iha sistema judisiál no governasaun estadu Timor-Leste ninian. Sé governu RDTL mak hakru’uk ba lei, mak laiha-tan desizaun administrativa (deportasaun) iha-fali desizaun Judisiál (rejeisaun estradisaun) nia-leten, ho nune’e labele iha violasaun ba prinsípiu supremasia lei Timor-Leste ninian.
Kontinua ho Perspetiva Progresivu
(Estadu nu’udar instrumentu povu ka klase mahukun-Revizaun ba Perspetiva Marxizmu)
Badan eksekutif negara modern hanyalah merupakn sebuah komite untuk mengatur urusan-urusan bersama dari seluruh borjuasi” – Karl Marx & Friedrich Engels
Perspetiva ida ne’e atu fó reflesaun ida katak, estadu ne’e formalmente hatuur-aan neutru, maibé esensialmente nu’udar instrumentu ba klase dominante (burgezia sira) hodi asegura sira nia interese. Iha kazu deportasaun ba Teves, iha ne’ebé subordinadu/elementu mahukun barak dezenvolve opiniaun públika hodi lejitima desizaun governu nu’udar estratéjia hodi “meloloskan” Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN. Nune’e iha ensaiu ne’e ita halo revizaun liu-husi perspetiva Marxizmu, iha ne’ebé desizaun administrativa (deportasaun) ba Teves ita bele konsidera nu’udar forma kolaborasaun entre elite polítika hodi asegura interese jeopolítika no estabilidade podér sira nian. Ita labele halo análize-dook, haree de’it desizaun tribunal nu’udar órgaun judisiál ne’ebé hala’o desizaun Judisiál (rejeisaun estradisaun) viola husi podér polítika administativa (governu). Ida ne’e hatudu momoos katak, dominasaun klase dominante (burgezia sira) forte tebes hodi determina lala’ok lei no polítika (kebijakan) estadu RDTL. Entaun perspetiva Marx ho Engels iha leten loos, katak estadu ne’e la neutru, maibé hala’o funsaun hodi asegura interese klase dominante (burgezia sira). Mak kazu deportasaun Teves ne’e mak bain-bain iha kultura Marxizmu bolu, forma kompromisu no kolaborasaun polítika-ekonomia entre mahukun/elite sira, la’ós desizaun neutru bazeia ba lei no hodi dudu interese povu ninian. Nune’e bele tau karimbu (cap) ida, katak desizaun ne’e nu’udar rezultadu husi relasaun entre elite estadu sira, liu-liu elite rejionál ASEAN sira nian hodi hakaat-liu tiha justisa (lei) hodi to’o sira nia interese. Mak estadu ne’e instrumentu povu nian? Sei fiar narrativa ida “estadu mak povu no povu mak estadu”?
Liu-tan ida ne’e, ensaiu ne’e sei halo revizaun mós ba Marxista sira nia pensamentu hodi haree kazu Teves nian. Iha sírkulu Marxista, afirmasaun ne’ebé sempre sai mós ajitasaun iha sira nia diskusaun sempre hateten: “Estadu ne’e nu’udar aparellu represiva no ideolójiku”. Ba sira ne’ebé vizita ona livru “Ideologi dan Aparatus Ideologi Negara-Louis Althusser”entende di’ak-liu.Pontu importante ne’ebé Althusser subliña iha livru ne’e mak ideia kona-ba oinsá estadu defende podér liu-husi tipu aparellu rua (2): 1) Aparellu Represiva Estadu (RSA-Sigla Inglés) no Aparellu Ideolójiku Estadu (ISA-Sigla Inglés). Ninia afirmasaun ne’ebé famoza maizumenus nune’e:
“Negara bukanlah netral; ia mempertahankan kekuasaan kelas melalui aparatus represif dan ideologis.” -Louis Althusser
Iha kazu deportasaun Teves, desizaun administrativa husi governu RDTL, la-seluk-la-leet, nu’udar inkarnasaun husi Aparellu Represiva Estadu (RSA-Sigla Inglés). Nu’udar asaun koersiva ne’ebé hala’o ho razaun atu garante polítika interna nasaun nian no hametin RDTL nia reprezentasaun iha relasaun internasionál, nune’e sira pimenta (bumbu) ho interese nasionál no estabilidade estadu. Enkuantu media nasionál sira, Ministériu Interior no Ministériu Negósiu Estranjeiru no narrativa ofisial governu RDTL hala’o funsaun nu’udar Aparellu Ideolójiku Estadu (ISA-Sigla Inglés) hodi domina opiniaun públika no espalla lejitimasaun ideolójiku husi sira nia desizaun, iha termu Indonéziu, (seolah-olah hal itu tindakan sah, wajar, dan patriotik). Ho nune’e, deportasaun ne’e bele lejitima no simu husi povu, hodi povu labele haree pratika podér ne’ebé nia forma ne’e koersiva no ejemóniku atu nafatin asegura mahukun sira nia interese.
Imajina povu tomak komprende ho krítiku forma ejemonia no konsensu sosiál?
Ita koko lori pensamentu Marxista Italianu ida, ho naran Antonio Gramsci. Iha nia hanoin sira ne’ebé nia fó sai liu-husi konseitu ejemonia, Gramsci fó pontu importante ida, katak dominasaun klase mahukun ne’e sira hetan la’ós-de’it liu-husi meiu obrigasaun (obriga povu), maibé barak-liu, mak liu-husi konkordánsia ideolójiku husi sosiedade/povu. Oinsá konkordánsia ne’e akontese?
“Hegemoni tercipta ketika dominasi kelas diterima secara sukarela oleh masyarakat melalui konsensus ideologis.”– Antonio Gramsci
Kazu deportasaun Teves hatudu momoos, povu maioria, media no sosiedade sivíl iha Timor barak simu no lejitima desizaun administrativa (deportasaun) husi governu RDTL hasoru Teves. Minoria mak preokupa desizaun refere tanba kontradís ho desizaun Tribunal Rekursu. Ida ne’e hatudu katak, klase dominante (mahukun) sira susesu iha sira nia estratéjia ejemóniku. Sosiedade/povu Timor, mahukun sira konsege konvense hodi simu no lejitima katak desizaun refere nu’udar desizaun ba interese nasionál, maski desizaun refere “pika” tiha prinsípiu justisa, soberania lei no supremasia lei iha Timor-Leste ne’ebé ho estatutu nu’udar estadu direitu demokrátiku.
Iha mós pontu de vista lubuk-ida ne’ebé importante tebes hodi sita iha ensaiu ne’e mak, artigu husi Timor-oan ida iha mídia sosiál Facebook (Kuadru Juventude Partidu CNRT) iha ne’ebé nia fó análize hodi fanun públiku liu-husi aprosimasaun Teoria Framing.Mezmu ihania artikulasaunnia la sita direta husi teóriku Teoria Framing sira hanesan Robert Entman, Dietram Scheufele no seluk-tan, maibé iha pontu importante balun ne’ebé nia sita iha nia análize mak hanesan: (Framing) umanitáriu, (Framing) Soberania Nasionál, Kuadru (Framing) Diplomasia Estratéjiku, Kuadru (Framing) Prosesu Legál Justu, Kuadru (Framing) Ambiguidade Estratéjiku.
Jerlamente loos no forte iha kontestu akadémiku, liu-liu iha sikun aplikasaun teoria framing iha kontestu komunikasaun polítika no diplomasia tanba konsege identifika eskema framing lubuk-ida. Maibé ida ne’e ita bele konsidera loos? Ita hateke hikas-fali Louis Althusser no Gramsci.
Hakerek na’in ensaiu ida ne’e konsidera opiniaun iha leten kona-ba aprosimasaun teoria Framing bele deskonfia mós nu’udar lejitimasaun hodi fó susesu ba estratéjia ejemóniku husi klase dominante atuál (mahukun). Iha kontestu Timor karik, toman ida “Rekayasa Publik”. Ida ne’e iha relasaun mós ho Louis Althusser no Gramsci ninia pensamentu.
Iha definisaun báziku siénsia sosiais, Framing define nu’udar elementu perspetiva konseitu no teóriku kona-ba oinsá indivíduu, grupu no organizasaun sosiál ida haree no hato’o realidade ida.
Nune’e iha Dietram A. Scheufele maizumenus nune’e:
Framing adalah proses di mana individu mengembangkan pemahaman tertentu terhadap suatu isu atau mengubah cara pandangnya terhadap isu tersebut.- Dietram A. Scheufele
Mak definisaun ne’e iha relevánsia ba revizaun krítiku liu-husi Louis Althusser no Gramsci ninia pensamentu. Iha kazu Teves, Governu Timor-Leste ninia Framing ne’e nu’udar “rekayasa publik), iha ne’ebé hatudu deportasaun nu’udar desizaun adminitrativa normal, la’ós nu’udar violasaun ida ba desizaun órgaun judisiál. Ida ne’e mak iha lingua Gramsci bolu koersiva no ejemóniku, tanba kontein estratéjia ejemóniku liu-husi dezenvolve diskursu no opiniaun públika hodi “megalihkan” kestaun judisiál sai fali kestaun tékniku andministrativu imigrasaun Timor ninian, ho nune’e, sosiedade/povu la konxiente katak iha violasaun ba prinsípiu separasaun podér iha sistema governasaun Timor ninian no mós supremasia lei Timor ninian.
Ikus-liu
Ensaiu ne’e iha tanba hodi fanun ita-hotu, atu bele hateke kle’an Timor-Leste ninia polítika husi sikun oin-oin. Kazu deportasaun Teves husi Timor-Leste ba Filipina hatudu kontradisaun sériu entre órgaun judisiál no ezekutivu ka entre lei no podér. Importante atu ita hateke ho kle’an mak, iha perspetiva direitu (lei) ita bele konsidera desizaun governu RDTL ne’e “mencederai-termu Indonéziu” prinsípiu separasaun podér no supremasia lei iha Timor-Leste ne’ebé ho estatutu estadu direitu demokrátiku. Iha fali sikun-seluk, tuir kultura Marxismu, ba Marxista sira, estadu Timor liu-husi ninia governu nia desizaun hala’o aktu nu’udar instrumentu klase mahukun sira hodi manipula lei ba interese sira nian la’ós ba interese povu ninian. Atu bele to’o interese ne’e mak sira utiliza aparellu represivu no aparellu ideolójiku sira hodi kontrola narrativa podér. Sira mós hatudu mai-ita, oinsá konsensu sosiál bele konstrui liu-husi ejemonia. Mahukun sira mós “Jago” hodi forma, konstrui no dezenvolve persesaun públika liu-husi instrumentu simbóliku sira hanesan liu-husi deklarasaun ofisial ne’ebé pimenta ho lingua oin-oin no mós utiliza media sira. Mak revizaun krítiku iha ensaiu ne’e lori ita ba lia-fuan ikus ida, katak desizaun adminsitrativa (deportasaun) hasoru Teves la’ós de’it viola prinsípiu separasaun podér no supremasia lei, maibé hatudu mós forsa rede podér ideolójiku ne’ebé sei nafatin kesi-metin povu Timor iha obskurantizmu nia laran.
Proposta ba leitura
Konstituisaun RDTL no Lei-oan sira Timor ninian, Liu-liu Lei N.º 11/2004
Karl Marx & Friedrich Engels (Manifesto Partai Komunis)
Louis Althusser (Ideologi dan Aparatus Ideologi Negara)
Tom Bingham (The Rule of Law/ Supremasi Hukum)
Eriyanto. (AnalisisFraming).
Antonio Gramsci (Negara dan Hegemoni)
*(Argelio Bernardino Vilela – Estudante Departamentu Polítika Dezenvolvimentu UNPAZ)








