Reportajen Silvino Freitas
Bankada Frente Revolusionariu Timor Leste Independente (FRETILIN) preokupa ho Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne’ebé $1.8 billaun ne’ebé aloka de’it ba despeza rekorente, tanba fundu husi minarai ne’e kria atu hamoris dezenvolvimento ba jerasaun foun sira tanba fundu petroleu sei la dura to’o tempu naruk.
Deputadu bankada FRETILIN Cristina Yuri da Costa dehan, fundu petrolifero kria husi lider sira halo ho matenek no visaun ba futuro no kompriende katak mina no gas sei la dura tanba ne’e mak sira harii fundu ida hanesan seguransa tesouru nasional ida ne’ebé atu sustenta ita nia dezenvolvimentu agora no garante bem-estar ba jerasaun sira sei tuir mai.
“Maibé maneira gasta osan ohin loron hatudu istória diferente loos tuir proposta orsamentu jeral ba tinan 2026, governu sei gasta total $2.2 mil millioens, maibé $1.8 mil millioens sei ba de’it ba despeza rekorente hanesan salariu, bens e servisus, no administrasaun” dehan deputada bankada FRETILIN liuhusi intervensaun iha ambitu debate OJE tinan 2026, (05/10).
Nia preokupa, investimentu kapitál dezenvolvimentu nian ne’e la sustentavel ne’ebé la hanesan objetivu husi kriasaun fundu petrolíferu ne’e rasik tanba fundu petrolíferu mos laos deit atu investe ba naran saida deit, maibe atu investe iha forma seguru no produtivu hodi nuneé bele kria futuru ida sustentavel sira hanesan harii eskola no ospitál, hodi apoiu ita nia toos-nain sira, hodi hadia ita nia indústría sira, no hodi kria empregu ba ita nia juventude.
“Maibé agora fundu ida ne’e uza liuatu selu despeza korente, no iha tempu balu mos atu hatan interese polítiku badak nian governu presiza honestu ba ita nia povu katak situasaun hanesan ne’e kontinua, ita nia fundu petrolíferu sei la dura” dehan deputada Cristina.
Tuir nia analiza katak, baseia ba dadus publiku husi nanku sentral no relatóriu internasionál sira, iha tinan 2025, fundu petrolíferu Timor-Leste iha valor aproximadamente $16.5–17.0 Billaun enkuantu kontinua retira iha nivel atual entre $1.6–1.8 Billaun no rendimentu iha merkadu finanseru mantén ba 3–4% kada tinan, entaun, iha 2028, balansu fundu sei tuun ba $12–13 Billaun, 2030, sei iha entre $9–10 billaun, 2032 fundu ne’e bele tuun to’o nivel entre $7–8 Billaun nune’e fundu ida ne’e sei diminuí metade hosi nia valor atual, se politika uza fundu petrolifero kontinua hanesan.








