Home Notisia PM Xanana Prefere Dividas Publikas Halo Emprestimu Duke Hasai Husi Fundu Petroleum

PM Xanana Prefere Dividas Publikas Halo Emprestimu Duke Hasai Husi Fundu Petroleum

228
0
Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta ho Primeiru-Ministru (PM) Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão (Foto-David).

Reportajen David da Costa

Nunu Governu ne’ebe maka lidera husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão prefere dividas publikas ne’e halo emprestimu, duke hasai husi fundu petroleum, Tanba ho emprestimu Timor bele selu nei-neik atu  nune’e  fundu petroleum bele iha montante di’ak nafatin Timor bele halo investimentu nafatin.

Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, Ohin hasoru malu ho Prezidente Republika (PR) José Ramos-Horta hodi informa kona-ba aprova alterasaun ba lei dividas públikas ne’ebe maka Konsellu Ministru aprova ona iha loron rua liu ba ne’e.

“Ohin ha’u informa ba Prezidente Repúblika katak, iha loron Tersa-feira Konsellu Ministru aprova alterasaun ba lei dividas públikas laiha narsa barak, mais iha koresaun uitoan iha ne’eba, tanba dividas públikas ne’e kona-ba ita nia emprestimu ne’ebé ita halo rai seluk ne’e. Ita halo emprestimu ne’e iha kedas IV Governu hanoin katak di’ak liu ita halo emprestimu, duké hasai diretamente kedas husi fundu petroleum, tanba ho emprestimu ita temi karik hasai nei-neik,” dehan  Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ba jornalsita sira iha Palasiu Prezidensial Bairo-Pite, Kinta 29/01.

Tanba ne’e, iha IV Governu mós  halo investimentu fundu petroleum nian, desde IV Governu to’o agora, investimentu ne’ebé  investe depois simu lukru ne’e mais $9 billones Timor nia investimentu fundu petroleum. Ho ida ne’e mak ho emprestimu Timor bele selu nei-neik ho jurus maibé ho ki’ik, selu nei-neik hodi fundu petroleum bele iha montante di’ak nafatin Timor bele investe nafatin.

“Agora ita hotu hatene katak, bayu undang hotu tiha ona, fundu petroleum mós la sa’e ona, tun, iha investimentu ne’ebé ohin ha’u temi mós menus tan ona, ne’ebé ita hein katak greater sunrise bele mai taka tiha buat ne’ebé ita presiza ne’e,” nia subliña.

Timor ne’e sorti boot tanba  iha fundu petroleum, rai barak ukun an kleur tebe-tebes ona husi 1970 osan laiha mak nune’e hela de’it. No rai barak mós riku liu Timor tanba mina, gás maibé korupsaun maka’as, osan dezenvolve rai laiha.

“Ho ida ne’e mak sistema ida di’ak tebe-tebes ne’ebé ita monta halo iha 2016, ita tuir sistema ne’e, ita sai primeiru iha ASEAN tomak, kuartu iha mundu, ne’ebé kumpri sistema ne’e katak dollar ida ita hatene tau iha ne’ebé,”

Transferensia ba iha korupsaun buat sira ne’e hotu, ikus ne’e mai fali iha nonu governu konstitusionál mak haree ba. Tanba ne’e agora móm governu i sei buka kontrola nafatin merenda eskolar iha suku sira, balun sei $9 mill, balun sei $7 mill la fila mai kofre estadu.

Tanba ne’e VIII governu konstitusionál tau grande opsaun planu no la estabelese regra ida ne’ebé fundamentál katak, orsamentu todu programa, sosa ida ne’e hira tau, ida ne’e hira tau iha ne’eba, hakarak sosa ne’e hotu hira mais kada hira, to’o 31 Dezembru dollar ida de’it mak la gasta tenke fila mai kofre estadu.

“Ho ida ne’e mak iha hotu koresaun sira ne’e, ita haree sente katak di’ak uitoan ona, mais 2026 espera katak, sei di’ak liu tan iha buat ida ne’e gasta ho di’ak, tanba osan povu nian,” nia konklui.

Antes ne’e XI governu konstitusional liu husi reuniaun Konsellu Ministrus, Tersa 27 Janeiru aprova mós Proposta Lei rua, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho objetivu atu halo alterasaun dahuluk ba Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, ne’ebé estabelese Rejime Dívida Públika no atu kria Rejime Jerál ba Taxas Administrativas.

Relasiona ho Proposta Lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, Rejime Dívida Públika, diploma ne’e ho objetivu atu adapta enkuadramentu legal dívida públika nian ba nesesidade atu diversifika fontes finansiamentu ba Orsamentu Jerál Estadu nian, hodi hamenus dependénsia maka’as ba Fundu Petrolíferu.

Proposta ne’e permite atu habelar ámbitu hosi emisaun dívida públika, hodi la limita de’it ba finansiamentu infraestruturas estratéjikas, atu nune’e bele permite utilizasaun instrumentu sira hanesan títulus Tezouru hodi finansia despeza jerál Estadu nian.  Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu aliña rejime nasionál ba dívida públika ho prátika sira ne’ebé país maioria utiliza no kria kondisaun ba jestaun ida ne’ebé sustentavel liu ba  finansas públikas iha tempu médiu no tempu naruk.

Ho inisiativa ida ne’e, Governu iha intensaun atu hametin sustentabilidade orsamentál, prepara país ba diminuisaun progresiva reseitas husi Fundu Petrolíferu no asegura estabilidade ne’ebé boot liu iha finansiamentu polítikas públikas ne’ebé esensiál.

Kona-ba Proposta Lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jerál ba Taxas Administrativas, diploma ne’e ninia objetivu mak atu define kuadru legál ida-ne’ebé uniforme ba kriasaun, insidénsia, likidasaun, kobransa no atualizasaun ba taxas ne’ebé Administrasaun Públika kobra, hodi asegura transparénsia, previzibilidade no rigor ne’ebé boot liu iha ninia aplikasaun. Inisiativa ne’e mós ho objetivu atu hametin  prinsípiu legalidade, hodi garante katak taxas ne’e korresponde ho efetivu ba kustu hosi servisus ne’ebé presta ona ka benefísius ne’ebé hetan hosi indivíduu sira.

Proposta ne’e klarifika prinsípius ne’ebé aplikaveis ba kriasaun taxas, hodi determina katak taxas ne’e tenke estabelese hosi Dekretu-Lei, bazeia-ba estudus ekonómikus no finanseirus ne’ebé loloos, no respeita ba kritérius proporsionalidade no ekivalénsia ekonómika. Diploma-ne’e regula mós insidénsia objetiva no subjetiva hosi taxas, faktu ne’ebé hamosu obrigasaun pagamentu, nune’e mós rejimes ba redusoins no izensoins, liuliu iha situasoins insufisiénsia ekonómika ne’ebé komprovadu ka tanba razoins interese públiku nian.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here