
Reportajen: Umbelina dos Reis
Komunidade afetadu alargamentu estrada Becora ho dalan pasifiku, hatudu espresaun sentimentu triste tanba ligadu ho jestu ne’ebe governu liuhosi Sekretariu Estadu Asuntos Toponomia Organizasaun Urbana (SEATOU), uza forsada hodi sobu komunidade nia rai privadu no estragus sasan ne’e komunidade konsidera estadu tama sira nia rai privadu hanesan nauk ten.
Komunidade afetadu Vasco Fernandes hateten, Komunidade afetadu alargamentu estrada Becora ho dalan pasifiku hatudu espresaun sentimentu ligadu ho jestu ne’ebe governu halo, nune’e afirma katak la kontra dezenvolvimentu maibe kontra injustisa, tanba injustisa ne’e hatudu mai ami iha prosesu inisiu besik tinan ida ona too mai agora dau-daun SEATOU mai okupa ona sira nia rai privadu. Nune’e husu ba governu tenki iha obrigasaun halo tratamentu dignu ba komunidade afetadu sira. Tanba ami sente estadu iha forsa hodi hanehan komunidade afetadu sira no laiha respeita ba komunidade nia direitu ba rai.
” Se laos ami mak depende ba ami nia rai, entaun se mak depende fila-fali, tuir los governu no estadu ne’e mak depende povu nia direitu.” Dehan komunidade afetadu Vasco Fernandes ba Jornalista sira, iha Becora, sabadu, 31/01.
Nu’udar komunidade mos kestiona ba membru oknum PNTL sira nia akompaiña halo atendimentu ne’e la profesional tanba diskute malu fila-fali ho komunidade afetadu sira, nune’e husu ba governu no estadu tenki respeita povu nia direitu no trata tuir lei konstitusionál.
” Tanba SEATOU mai sobu no foti obrigatoriamente ami nia rai privadu ne’ebe sei iha hela prosesu diskusaun ho tekniku terras propriedade maibé na realidade 23 de janeiru 2026 oras tuku 5 ho balun sira uza forsa hodi mai hadau ami nia rai privadu.” Nia informa.
Nune’e ami komunidade afetadu hakarak hetan legal no justu laos konflitu tanba inminizasaun adekuadu tenki tuir lei apropriasaun numeru 08/2017, ida ne’e mak komunidade nia ezijénsia, tanba dialogu ho komunidade tenki iha transparénsia no boa fe.nune’e governu tenki iha responsabilidade ba komunidade nia proprietariu ne’ebe sira foti ona tanba sira mai harahun laiha komunidade nia rai privadu laiha notifikasaun.
Nasaun Timor-Leste nia konstituisaun RDTL ne’e sei vale ka lae, tanba komunidade afetadu alargamentu estrada Becora sente injustisa ba sira tanba ema ne’ebe la kopera ne’e ekipa konjunta liña ministerial ne’ebe mak kompostu hosi Ministeriu Justisa (MJ), Ministeriu obras publika (MOP), Sekretariu Estadu Asuntos Toponomia Organizasaun Urbana (SEATOU), sira ne’e mak la kopera laos komunidade nune’e sira tama ba komunidade nia rai privadu hodi sobu ne’e komunidade konsidera hanesan nauk ten.
“Tanba momentu ne’eba ami ba hotu servisu mak sira lori forsa mai sobu no harahun ami nia sasan no rai privadu. Maibe ami espera governu bele rezolve komunidade afetadu nia preokupasaun iha tempu badak nune’e dezenvolvimentu bele lao hamutuk ho justisa sosial.”
Iha fatin hanesan komunidade afetada Adelina de Jesus Lobu hatutan, uma kain ne’ebe hetan afetadu hosi alargamentu estrada hamutuk uma kain sanulu resin ida mak mantein halo levantamentu prosesu ba oin.
” Ami sente estadu la respeita tebes ami povu kiik nia direitu, maske direitu konsagra ona iha konstituisaun RDTL, tuir los governu tenki tuir indemnizasaun adekuadu, maibe situasaun refere seidauk too iha etapa ne’eba iha lei ne’e rasik hateten iha mekanizmu barak mak estadu tenki kumpri bainhira hakarak foti rai ida.” Nia dehan.
Estadu labele uza forsa hodi hanehan povu kiik, estadu tenki respeita povu nia direitu fundamental tebes tuir konstituisaun RDTL hateten povu iha direitu ba rai privadu maibe situasaun hirak ne’e akontese ona maibe se los mak atu proteje sira nia direitu. Se estadu rasik mak mai obrigatoriu no forsa sein indemnizasaun ne’ebe justu.
“Ami iha ona prosesu diskusaun no negosiasaun ho Ministeriu justisa momentu ne’eba Ministru rasik iha kompremitidu atu rezolve iha tempu badak, maibe realidade sira ho forsa mai sobu obrigatoriu ne’e sira nafatin rezolve direitu ou lae. Se la rezolve ami sei lori ba prosesu ba iha tribunal tanba sira mai ho obrigatoriu hadau rai propriedade sein notifikasaun ne’e ami konsidera krime no danus.”
Komunidade afetadu alargamentu estrada Becora sente preokupa tebes ba situasaun refere tanba dau-daun ne’e sira labele asesu ba bee-mos durante semana rua ona, tuir lo-loos ne’e tenki prepara fatin dignu ba komunidade sira. ” ami preokupa tebes tanba uma kain ne’ebe hetan afetada ne’e labarik kiik-oan barak, tanba dau-daun ne’e numeru moras dengue sae makaas tebes, se ami dau-daun ne’e labele asesu ba bee-mos ne’e prejudika tebes ba labarik sira nia saude inklui ema boot. nune’e husu lider sira presiza rona no respeita povu nia direitu.” Nia konklui.
Iha fatin hanesan Diretor Ezekutivu Redi ba Rai Hortencio Pedrito Vieira hatutan, Momentu ne’eba enkontru tuir mai fali Redi ba Rai akompaiña komunidade afetadu sira ba halo sorumutu ho Ministériu Justisa momentu ne’eba Diretor jeral sira kompletu hodi rona komunidade sira nia ezijénsia no lamentasaun ba aktu neʼebe obrigatoriu mai sobu ema nia sasan. Entaun dialogu lao hela maibe seidauk hotu sira hosi DNTP mai vizita diretamente komunidade sira nia hela fatin hodi halo aproximasaun.
” Momentu ne’eba hau hanoin komunidade simu sira no hau akompaiña komunidade kontinua ba DNTP halo sorumutu ho sira nune’e negosiasaun komesa lao no iha akta ida asina hosi komunidade no mos hosi parte governu nia. Sira dehan negosiasaun nia lalaok mak hanesan ne’e maibe momentu ne’eba komunidade sira ejije tenki fo indemnizasaun molok estadu atu mai sobu.” Nia hatutan.
Nia dehan, momentu ne’eba Redi ba Rai mos ba konfirma fila-fali iha Diretor Jeral Doutor Lucas katak akta ne’ebe naton halo enkontru ne’e hato’o ona ba Ministériu sira ka lae, momentu ne’eba Diretor Jeral resposta katak hatama ona ba iha Konsellu Ministru. ” Momentu ne’eba hau dehan ba sira dialogu diskusaun prosesu lao hela, maibe tanba saida mak imi obrigatoriu no la tuir prosedimentu legal ne’ebe estadu promulga.” Nia haforsa.
Redi ba Rai, rekomenda ba governu situasaun ne’ebe akontese durante tinan ida nia laran ne’e governu laiha pratika boa governasaun, tanba governu hatudu hahalok hanesan infantil tanba ita konsidera bainhira ema ruma tama ema nia knua presiza lisensa no aproximasaun.








