Home Notisia Lian Defisiente Matan Ba Kandidatu Prezidente Republika: Promove Inkluzaun Sosiál

Lian Defisiente Matan Ba Kandidatu Prezidente Republika: Promove Inkluzaun Sosiál

896
0
imajen ema ho defisiensia matan. [Foto: Umbelina | 15.04.2022]

Reportajen Umbelina dos Reis

Ema ho Defisiénsia Matan (EhDM) husi Asosiasaun Centru Dezemvolvimentu Inkluzaun Timor-Leste (CDITL) no Asosiasaun Halibir Difisente Matan Timor-Leste (AHDTL) ne’ebé hela iha STM Becora Dili, hato’o sira nia esperansa ba Prezidente Repúblika foun eleitu, tenki harii dezenvolvimentu edukasaun ida inkluzivu ida di’ak liu tan no promove inkluzaun sosial iha sosiedade, tau matan ba Ema ho defisiensia (EhD) sira nia kondisaun moris tantu iha sidade no sira ne’ebé sei iha área remotas hodi labele husik ema ida iha kotuk, husu atu konsidera mos dezenvolvimentu infra-estrura ida ne’ebé asesível ba ema hotu, tan hirak ne’e mak sira konsideran nu’udar bein-estar ba ema hotu.

Neon Metin halo entrevista ho Diretor Ezekutivu CDITL, Martinho Guteres (34) hosi munisípiu Baucau, nia espera katak ba eleisaun tinan 2022-2027 ne’e la’o ho di’ak, la iha intervensaun ne’ebé ke implika votasaun ne’e rasik, alein de ne’e kandidatura na’in rua ne’e entre ida mak manan, ukun nia povu ho interese no lori povu nee ba moris di’ak no dezemvolvimentu ba rai doben Timor-Leste.

“Dala barak ona ami halo ami nia advokasia ba Prezidente aktual, ami ezije promove nafatin inkluzaun sosial, tau aas dezenvolvimentu ne’ebé mak ema hotu sente no espasu ida inkluzivu. Rekomenda mos ba kandidadu Prezidente Repúblika eleitu keta haluhan kopera ho governu oinsá atu ratifika lalais tratadu internasionál direitu ema defisiénsia, tanba ida ne’e ami sira nia ezijensia prinsipal,” Martinho rekomenda ba kandidadut eleitu.

Diretor CDITL mos hato’o nia mensajen ba maluk defisiénsia sira iha área remotas atu hakbesik aan autoridade lokal hodi hato’o difikuldade no prblema ne’ebé sira hasoru relasiona ho sira nia kondisaun, tanba dala barak komunidade no família sira halo estigma deskriminasaun, halo sira sai marzinalizadu ba sira nia partisiasaun iha movimentu ka organizasaun sira.

Nune’e mos defisiente matan, Celestina Carion ho idade 27, nu’udar membru CDITL hosi munisípiu Liquiça hato’o nia esperansa ba kandidatu Prezidente Repúblika foun tinan 2022-2027, tenki ukun ho fuan no dezenvolve rai doben Timor-Leste, tenki tau prioridade ba ema ho defisiénsia no kria  trotoar ida asesível ba difisiensia iha estrada públiku inklui infra-esturuta asesível iha edifísiu públiku sira. Nia mos rekomenda atu tau matan ba sira nia hela fatin ne’ebé la sufisiente hodi akumula sira.

“Fatin ba ema ho defisiénsia seidauk maximu iha sidade Dili no ami eziji nafatin ba na’i-ulun sira ukun ho loloos, karik tane netik ema ho defisiénsia nia dignidade, tanba dala barak ema ho defisiénsia hetan diskriminasaun. Ha’u rekomenda ba Kandidatu eleitu ba PR, tenki tau matan mos ba ema ho defisiénsia nia fatin, tanba fatin ne’ebé agora da-dauk ami hela ne’e mos labele akumula ema barak,” Celestina nia esperansa.

Difisiénsia matan, Tome Freitas (34), membru CDITL, hosi munisípiu Baucau hato’o nia esperansa ba kandidatu Prezidente Repúblika  eleitu ajuda netin sira nia presiza ba nesesidade uma laran ni-nian. Nia dehan fatin ne’ebé sira hela ba sente seguru tanba nu’udar voluntáriu, tanba ne’e nia husu atu tau matan no ajuda netik fundu finanseiru balu ba sira.

“Karik ida ne’ebé mak sa’e karik, labele haluha ami difisiénsia sira iha Dili no mos maluk difisiénsia ne’ebé mak sei iha área rural nomos labele haluhan ferik katuas sira mos tenke tau matan hotu ba sira. Ita rona sira nia promesa ne’e oi-oin de’it, se karik 2022 até 2027 mak sira la tuir promesa, entaun ami mos fuan moras, ami dehan sira mai bosok ami difisiénsia, ne’e ami senti ladun di’ak,” dehan Tome.

Tome nafatin enkoraja nia maluk difisiénsia seluk atu labele lakon vontade hodi mai aprende iha Díli, nia dehan tanba dala barak nia maluk difisiénsia sira dehan atu aprende hodi halo tan saída, maibé nia nafatin husu ba sira atu bele aprende hodi iha koñesimentu oi-tuan.

Jose de Jesus Siqueira, idade 24 hosi munisípiu  Lautem, nu’udar memebru AHDMTL hato’o nia esperansa ba kandidtu Prezidente na’in rua, ida ne’ebé mak eleitu ba PR, “ha’u rekomenda ba sira katak lalika husik ema ho defisiénsia iha kotuk, ami mos iha direitu iha área saida de’it, maske ami nia matan mak la hare maibé fizikamente neon na’in kakutak funsi nafatin,” José hato’o.

“Ha’u reprezenta ema ho defisiénsia, ezije nafatin ba governu loke edukasaun no infrasturtura. Konabá edukasaun durante ne’e implementa ona edukasaun inkluzivu maibé sedauk la’o ho maximu iha Timor-Leste, ami ezije nafatin ba kandidatu na’in rua ne’e, ida ne’ebé mak eleitu tau importánsia ba edukasaun atu nune’e ema ho defisiénsia bele asesu ba edukasaun sai maximu liu tan iha Timor-Leste,” Jose nia esperansa ba edukasaun inkluzivu ida di’ak liu tan.

Nia hatutan, fatin ne’ebé sira utiliza hodi tuir formasaun ne’e sente la seguru tanba kloot no sira aluga de’it, tanba ne’e nia husu ba kandidatu Prezidente Repúblika eleitu komunika ho govenru atu buka fatin ida ba ema ho defisiénsia ida ne’ebé seguru liu hodi tuir formasaun.

Nia hato’o mos mensajen ba maluk defisiénsia sira iha Timor-Leste, liu-liu sira iha área remotas ne’ebé sei analfabetizasaun, organizasaun AHDMTL nakloke ba ema hotu atu kore ema ho defisiénsia iha bareira de deskriminasaun.

Iha fatin hanesan defisiénsia matan Juela de Jesus da Silva (26), hosi munisipiu Manufahi, postu administrativu Same,  hato’o nia esperansa ba kandidatu Prezidente Repúblika na’in rua ida ne’ebé eleitu ba  PR karík tau prioridade ba ema ho defisiénsia, tanba sira lakohi iha kotuk nafatin tanba ita nu’udar ema hotu, so orgaun matan mak sira la hare maibé sentimentu funsionamentu hanesan ho ema normal.

“Ami defisiénsia matan lakohi ema fo kasian mai ami, ami hakarak inklina aan iha laran tanba demokrasia direitu hanesan, ami mos hakarak asesu ba edukasaun to’o universidade, tanba ami nia futuru ba aban bain rua nian, tanba sidadaun Timor oan iha direitu hanesan,” nia hato’o

Juela apresia tebes ba Organizsaun AHDMTL, “tanba ha’u iha uma la hatene  letra A ho B, maibé ha’u hakat mai iha fatin ida ne’e tuir formasaun letra Brail ha’u bele hatene lee, mezmu la hare  maibé uza liman mak raba, tuir ita nia sentimentu bele le ba los mai los,” dehan Juela.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here