Reportajen David da Costa
Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministrus ohin, aprova ona projetu Dekretu-Lei ida kona-ba alterasaun ba Dekretu Lei n. 23/2010, loron 9 Dezembru, ne’ebé aprova Estatutu Karreira Edukadór sira ba Infánsia no ba Profesór Ensinu Báziku no Sekundáriu (Estatutu Karreira Dosente nian).
Iha projetu dekretu lei kona-ba Governu aprova estatutu karreira edukadór ba infánsia no profesór ensinu báziku no sekundáriu ne’e, aprezenta husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, (MEJD) Armindo Maia.
Porta Voz Governu, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru Fidélis Mangalhães, hateten Alterasaun ida ne’e hakarak atu atualiza estatutu Karreira Dosente hodi akomoda evolusaun no dezafiu sistema edukativu daudaun ne’e nian iha Timor-Leste, atu fó kontinuidade ba dezenvolvimentu rekursu umanus nasionál, hodi promove kualifikasaun profesór sira nian no atu asegura katak hirak ne’e tenke koloka tuir nesesidade reál país nian.
“Hakarak atu hametin valorizasaun karreira liuhusi sistema regulár sira, atu halo verifikasaun (aferisaun) ba kompeténsia sira no prevee mekanizmu formasaun no avaliasaun dezempeñu nian ne’ebé bele garante kualidade sistema edukasaun no ensinu nian,” dehan Porta Voz Governu, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru Fidélis Mangalhães, iha Palásiu Governu, Kuarta 8/03.
Aleinde ne’e, Dekretu-Lei ida ne’e determina estabelesimentu sistema rekrutamentu ida ba dosente foun sira, liuhusi kriasaun bolsa Kandidatura sira nian no kria rejime espesiál ida ingresu nian ba profisionál sira edukasaun nian ne’ebé dedika an ba ensinu no ne’ebé hetan ona abilitasaun mínima ne’ebé lei haruka hodi bele tama ba karreira.
Nune’e, alterasaun sira ba Estatutu Karreira Dosente ninia objetivu mak atu garante kualidade ensinu no profesór sira nian, hodi promove meiu sira atu halo selesaun, verifikasaun no kolokasaun husi rekursu sira, bazeia ba méritu no profisionalizmu, no adaptasaun ba nesesidade nasionál sira.
“Ba indivíduu kontratadu sira ne’ebé mak ezerse hela funsaun dosente durante tinan 2023 maibé laiha abilitasaun akadémika mínima ne’ebé presiza atu sai dosente, sei garante oportunidade atu hili kona-ba sira nia futuru, hanesan rekoñesimentu ba sira nia dedikasaun ba sistema edukasaun nasionál nian,” nia esplika.
Nune’e, sira bele hili entre kontratu provimentu ba tempu indeterminadu atu ezerse funsaun administrativa ka funsaun apoiu ba dosénsia, ho remunerasaun ekivalente ba Grau D, eskalaun dahuluk, husi rejime jerál administrasaun públika nian, ka indemnizasaun ida hanesan kompensasaun ba dedikasaun tempu servisu nian, ho valór saláriu ida ba tinan tolu ida-idak iha ne’ebé nia ezerse funsaun sira, tuir períodu kontratasaun ne’ebé rejista ona iha SIGAP.










