Home Meio Ambiente FONGTIL Organiza Konferénsia Internasionál Tau Hanoin Hamutuk ba Mitigasaun Risku Mudánsa Klimátika

FONGTIL Organiza Konferénsia Internasionál Tau Hanoin Hamutuk ba Mitigasaun Risku Mudánsa Klimátika

593
0
FONGTIL organiza konferensia internasional konaba mudansa klimatika. Foto: Silvino]

Reportajen Silvino Freitas

Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor Leste (FONGTIL) realiza konferénsia internasionál durante loron 3 hodi akumula konesimentu no esperensia husi peritu internasionál sira ba mitigasaun risku mudánsa-klimátika nian, tanba issue mudánsa-klimátika nee asuntu globál presiza tau hanoin hamutuk atu resolve.

Diretor FONGTIL Valentim da Costa dehan, konferénsia internasionál ne’e atu akumula péritu internasional sira hodi esplora hanoin sira ba futuru nasaun ne’ebé iha risku ba mudansa klimatika nunee politika sira ne’ebé kaer ukun bele dezenvolve enkuadramentu ida ne’ebé hodi sensibiliza ba impaktu mudansa klimatika nian, atu asegura no jere kualidade ambiental sira atu labele fo impaktu negative ba violasaun direitu ema nian liuliu hahan, ar fresku ba Timor Leste.

“ida nee mak motiva ami atu halibur ema matenek nain sira maluk sira husi Papua New Guine no West Papua tanba sira iha ambiente ne’ebé diak sai pulmaun ba mundu atu rona sira nia esperensia sira tanba sira iha faze degrasaun balun atu bele ajuda ita, nunee bele dezenvolve diak liu tan ita nia politika ba jestaun klimatika ne’ebé iha ita nia rain lao ho diak” dehan Valentim iha salaun Canosa Has-Laran, (21/07).

Nia dehan tan, husi konferensia nee orador sira mai husi internasional, governu, NGO internasional no advogadu sira atu sira bele fahe sira nia hanoin hamutuk atu permiti estudante no partisipante sira bele komprende atu bele implementa iha sira nia organizasaun ida-idak, tanba dadaun nee nasaun boot sira pratika industria nian barak ne’ebé produz poluisaun fo impaktu ba nasaun kikoan ne’ebé vulnerable bele konsumu poluisaun kontaminadu ho gas kimiku sira, nune mos konferensia durante loron tolu nee sei elabora husi prespetiva akademiku, sosiedade sivik atu dezenvolve politika ida ba mitigasaun ba mudansa klimatika nian.

Fatin hanesan Visi-Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Asuntu Sosial Mariano ‘Asanami’ Sabino dehan, koalia konaba mudansa klimatika nee issue global tanba nee ailaran tuan sira hanesan amazona, papua, Kalimantan, no iha timor parke nino Konis Santana area sira nee produz oxijenio ba mundu tomak tanba nee konferensia nee parte ida atu fanu konsensia ema hotu nian atu proteje ailaran tuan sira tanba sei fo impaktu ba mundu.

“uniku ailaran deit maka bele halo fali bee ne’ebé rai fali iha lalehan hodi tun fali regularmente mudansa klimatika nee mosu tanba dalaruma bee iha leten nee falta ona, dalaruma udan mai barak liu no dalaruma udan la mai halo bailoron naruk tiha tanba nee issue sira nee sai transnasional sai husi timor leste” dehan Asanami iha salaun Canosa Has-Laran, (21/07).

Nia dehan tan, maski iha lei no regulamentu ba area protejida hamutuk 46 ne’ebé rua iha area tasi nian no seluk nee iha area foho nian maibe ita nafatin laiha konsensia atu bele asegura labele tesi no estraga nunee ita mak tenke iha konsensia katak ailaran nee fo moris ba ita anin no fo mos mundasa klimatika ne’ebé posetivu ba ita, nunee tenke iha konsensializasaun ne’ebé forti, tanba nee husi konferensia ne’ebé FONGTIL oraganiza atu bele apela ba lider sira laos iha timor leste deit maibe iha mos mundu tomak proteje ailaran tanba iha fatin barak ne’ebé rai monu rai manas tana impaktu husi ema ne’ebé laiha konsensia atu tesi ai arbiru.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here