Reportajen Joselina dos Santos
Juventude husi Aldeia Railete, Suku Bandodato, Postu-Administrativu Aileu-Vila Munisipiu Aileu, Egas A. A. Mesquita la satisfás ba autoridade sira nia hahalok, ne’ebé mak la iha liña koordenasaun ba komunidade afetadu hamutuk uma kain 31, no populasaun hamutuk 144, ne’ebe mak la konkorda hodi harii sidade universitáriu iha Aileu, atu harii sidade universitáriu ne’e komunidade oferese rai gratuita 16 hectares ba governu, maibé tanba sá tenke hili rai produtivu rai ne’ebé mak fo moris ba komunidade sira.
“Desizaun ne’ebe mak governu deside hodi harii sidade universitáriu iha Aileu, tun husi nivel nasionál Munisipiu, no to’o mai nivel suku ne’e ami orgullu, maibé iha parte ida estadu la konsidera ami nu’udar sidadaun Timor, tanba rai ne’e, rai produtivu no identidade iha futuru, se bainhira rai ne’e mak laiha signifika ami nia futuru mos laiha,” Dehan Egas A. A. Mesquita ba Neon Metin iha Aldeia Railete, Suku Bandodato, Postu-Administrativu Aileu-Vila Munisipiu Aileiu 20/21.
Nia hatutan durante ne’e komunidade sira la hatan ba desizaun governu no autoridade sira nian, tanba ne’e bainhira mosu sosializasaun balun, Autoridade sira nunka mais iha liña komunikasaun ho komunidade rai nain sira, tuir loloos ne’e autoridade sira tenke iha komunikasaun ho komunidade rai nain sira, hodi foti desizaun hamutuk, laos autoridade ho Governu mak foti desizaun rasik.
“Ami mantein nafatin, sei la fo rai ida ne’e ba Estadu, tanba durante ne’e ami moris ho rai ne’e, se ami fo tiha rai ne’e, ami ba buka moris iha ne’ebe, tanba toos mak hanesan ami nia inan, entaun ami hamlaha ne’e ba husu iha to’os laran, la’os husu ba autoridade ka governu, tanba husi rai ne’e mak ami kuda ai-han oin-oin, hodi bele fo moris ba ami, tanba rai ida ne’e rai produtivu,” dehan Egas
Nu’udar joven ha’u haree autoridade ne’ebe daudaun ne’e, ukun hanesan bibi malae, tanba estadu iha devér boot, maibé povu mos iha direitu tanba ne’e trata povu ho dignu, se haruka povu atu sai mais lahatene tau iha fatin ne’ebe liu-liu inan faluk sira.
Iha Fatin hanesan, inan faluk Maria Ilibere sente triste tebes, ba hahalok autoridade lokál sira, tuir loloos autoridade serbisu hamutuk ho komunidade sira ba hatan governu, laos fo rai nonok de’it, tanba sá mak governu lakohi hili rai ne’ebe mak komunidade sira fo, maibe tenke foti rai produtivu.
“Ami sei la fo rai ne’e ba governu hodi halo sidade Universitariu, tanba ami moris ho rai ne’e, karik governu hakarak bele halo Universitariu iha rai Mauxadu ne’ebe komunidade oferese, mais laos rai ida ne’e, mate ka moris ami sei la fo rai refere ba governu, tanba rai ne’e rai produtivu, rai ne’ebe mak komunidade sira buka moris iha laran”, deklara Egas
Hanoin hanesan komunidade Domingos Malimau dehan sira moris iha rai ida ne’e, hahu husi beiala sira nia tempu, tanba ne’e sira moris ho rai produtivu ne’e, hodi sustenta ba nesesidade uma laran. Wainhira governu atu hasai sira la simu, tanba komesa husi 2019 fatin ne’ebe governu deside mak rai Umberta,
“Rai Mauxadu fatin ne’ebe mak furak tebes, tanba iha tempu uluk estadu Portugés harii eskola Militar no estrada tama kompletu, tanba sa Governu la hili fatin ne’ebe ami fo maibe okupa fali fatin ne’ebe komunidade buka moris, ne’e duni ami la simu tanba loron-loron ami buka moris iha laran”, dehan Domingos
Nia dehan asaun sira hanesan ne’e hovernu mak sei oho povu, em vez governu hakiak povu atu haburas hodi servisu ba nasaun, governu rasik mak ko’alia katak povu labele hela iha rai lolon, no iha mota ninin tanba dezastre naturais, maibe agora governu mai duni fali povu ba hela iha foho lolon.









