Reportajen David da Costa
Komunidade Iha Naktuka Suku Bene-Ufe, Postu Administrativu Nitibe, Rejiaun Administrativu Espesiál Oekussi Ambeno (RAEOA) preokupa tebes tanba komunidade Indonesia (Oepoli) komesa tama mai ona hodi tesi ai hun boot no foti ikan iha tasi Timor nian.
Liuhusi konferénsia Imprensa, portavoz komunidade Antonio De Araujo, hateten, dadaun ne’e komunidade sira husi Indonesia sira iha rai sorin hahu tama mai fronteira to’o iha estaka ka pilar sira mak governu Timor-Leste ho Indonesia tau ona ne’e.
komunidade mota sorin (Oepoli) tama mai foti ikan iha tasi Timor nian ona no tesi ai-hun boot sira ne’ebe maka iha Naktuka. Iha komunidadu Bene -Ufe ho Citrana laran ne’e autoridade sira bandu labele tesi ai, maski komunidade rasik maka kuda.
komunidiade sira hakfodak tan negosiasaun kona ba fronteira ne’e seidauk finaliza maibe ema komesa tama ona iha area naktuka nian, konforme tuir sira nia hakarak.
“Agora dadaun ami komesa haree ami nia maun alin, komunidade sira iha rai sorin hahu tama mai fronteira to’o iha estaka ka pilar sira mak governu Timor-Leste ho Indonesia tau iha tinan ida liuba. Sira tama mai foti ikan iha tasi ita nian, no tesi ai-hun bot sira nebe iha ami nia rai. Ami rasik iha Bene -Ufe ho Citrana laran ne’e autoridade sira bandu labele tesi ai, maski ami rasik mak kuda,” dehan Portavos komunidade Naktuka liuhusi konferénsia Imprensa, iha Naktuka, Suku Bene-Ufe, Postu Administrativu Nitibe Oekussi, Segunda 10/06.
Nia haktuir, fulan hirak liuba, Iha loron 26 fulan Janeiru 2024, komunidade rona katak, estadu Timor-Leste ho Indonesia iha ona planu atu asina akordu fronteira tereste ne’ebe inklui mos parte hosi Naktuka nian. Iha fulan Novembru 2023, reprezentante tekniku governu Timor-Leste nian ho governo Indonesia nian mak tau ona estaka iha komunidade sira nian natar laran, no to’os laran hodi marka delimitasaun fronteria tereste parte Naktuka nian.









