
Reportajen David da Costa Gusmao
“Hau bele dehan saida maka akontese hasoru xefe redasaun media online hatutan.com, notisia triste ida ba Liberdade imprensa iha Timor-Leste ninian iha mundu jornalizu nian,” Przidente KI
Relasiona ho keixa ne’ebé hatama husi Francisco Martins da Costa Pereira Jeronimo, atuál Ministru Asuntu Parlamentár no komunikasaun sosiál (MAPKOMS) hasoru jornalista nu’udar mós xefe redasaun Hatutan.com Francisco belo Simões da costa ne’ebe hatan iha Ministériu Públiku (MP) ne’e hanesan notísia triste ida ba Liberdade imprensa iha Timor-Leste.
Prezidente konsellu Imprensa (KI) Timor-Leste, Vrigílio da Silva Guterres dehan, Xefe redasaun media online hatutan.com, ne’ebé hetan notifikasaun husi Ministeru publiku tanba keixa husi politiku na’in sira ne’e, hanesan notisia triste ida ba Liberdade imprensa iha Timor-Leste ninian iha mundu jornalizu.
“Hau bele dehan saida maka akontese hasoru xefe redasaun media online hatutan.com, notisia triste ida ba Liberdade imprensa iha Timor-Leste ninian iha mundu jornalizu nian,” hateten Prezidente KI, Vrigílio Guterres, iha kintal Boot, kuarta 25/05.
Nia haktuir notísia ne’e triste tanba mosu iha momentu ida ne’ebe Timor-Leste ninia indese Liberdade imprensa nee iha saltu ida ne’ebe makaas 71, tanba indikadór sira ne’ebe organizasaun internasional sira foti katak Timor-Leste ninia garantia legal iha konstituisaun ne’e iha, depois jornalista sira laiha ameasa, laiha ida maka kadeia, mas iha momentu ida ne’e politiku balun lori artigu ne’ebe-ke krime ninia kodigu penal hodi keixa jornalista.
Iha lei komunisaun sosiál bainhira Media no jornalista sira nia produtu jornalistiku iha infrasaun ruma maka sira halo, iha lei komunikasaun sosial iha, entaun tenke uza maka lei komunikasaun sosial ne’e hodi foti lori ba iha prosesu.
“Tanba lori jornalista ida ba Tribunal no ba Ministeru Publiku, tanbaninia produtu jornalistiku, depois ita uza artigu krime, ida ne’e katak ita kriminaliza profizaun jronalista nian,” tenik nia.
Nune’e triste liu tan tanba, mai husi politiku responsabildade ida ne’ebe-ke loloos iha oin atu fó ezemplu oinsa atu proteje Liberdade imprensa no proteje jornalista sira maka halo hanesan ne’e.
“Konsellu imprensa lamenta ho ida ne’e, uza artigu Denúncia Caluniosa hodi keixa produtu jornalista, i depois uza tan ita nia pozisaun publiku laos hanesan individuál maibe hanesan ofisiál publiku hodi lori jornalista ida ba tribunal ida ne’e hau hanoin notisia triste ida ba demokrsia i liliu Liberdade imprensa ba jornalizmu,”Nia lamenta.
Konsellu Imprensa seidauk hola posizaun ida, maibe KI akompaña hein katak iha plenaria mai sei tama iha ajenda diskuzasaun ninia. No KI hanesan instituisaun ida ne’ebé estadu estabelese bazeia ba lei, iha kompetensia mós atu halo mediasaun , no prontu atu halo komunikasaun ho parte relevantem sira.
Nune’e mós apela ba politiku sira, exetu ba iha MAPKOMS, opsaun diak liu maka retira akuzasaun iha tribunál ne’ebe hasoru jornalisa no xefe redasaun hatutan.com, tanba sei la eduka buat ida, sei lamanan buat ida no akuzasaun Ida ne’e sei halo liberdade imprensa iha Timor-Leste ne’e sai aat liu duke atu hadia.








