Home Notisia Koligasaun Agrikultura: TL Hasoru Problema Seguransa Ai-han no Nutrisaun, 46% Populasaun Menus...

Koligasaun Agrikultura: TL Hasoru Problema Seguransa Ai-han no Nutrisaun, 46% Populasaun Menus Nutrisaun

768
0
Koligasuan Agrikultura halo konferensia imprensa. [Foto: Zevonia | 13.10.2022]

Reportajen David da Costa Gusmao

Timor-Leste hasoru problema seguransa ai-han no nutrisaun, populasaun barak labele konsumu ai-han ho nutrisaun iha sira nia moris, ho ida ne’e rede Hasatil no koligasaun Agrikultura Timor-Leste husu ba governu atu kria ambiente ne’ebé favoravel ba produsaun, distribuisaun no konsumu ai-han ne’ebé nutritivu ba populasaun.

Tuir dadus ofisial sira husi MAP, IPC Report (2019), MoH & UNICEF no Health and Nutrisaun Survey (2020) katak, 36% husi populasaun mak sei hasoru problema inseguransa ai-han króniku, 47% labarik sira ho idade menus husi tinan lima mak sofre ra’es badak no 8% mak sofre isin krekas, no populasaun 46% sofre falta nutrisaun.

Porta voz rede Hasatil no koligasaun Agrikultura iha Timor-Leste, Devina Veigas Sarmentu, hateten, Oras ne’e Timor-Leste hasoru problema boot liga ba seguransa ai-han no nutrisaun. Populasaun barak mak labele konsumu ai-han ho nutrisaun nato’on iha sira nia moris loron loron.

Maske esforsu Governu ho ajénsia dezenvolvimentu sira nian durante tinan 20 resin hodi hadi’ak situasaun seguransa ai-han ho nutrisaun liuhusi hasa’e produsaun agrikultura, hasa’e komunidade sira nia rendimentu, no hasa’e konsumu ba ai-han nutritivu, seidauk hatudu rezultadu ne’ebé signifikadu.

Tanba ne’e, selebrasaun loron mundial ai-han 2022 nian ne’e sai hanesan tempu oportunidade atu hanoin hamutuk fali saida mak dalan ne’ebé efetivu no sustentável liu hodi redús problema inseguransa ai-han no malnutrisaun iha Timor-Leste.

“Rede Hasatil no Koligasaun Agrikultura Timor­-Leste, hakarak hato’o ami nia observasaun no rekomendasaun ba Governu atu kria ambiente ne’ebé favoravel ba produsaun, distribuisaun no konsumu ai-han ne’ebé nutritive, liu husi hametin servisu agrikultura iha munisipiu sira atu iha kapasidade no fasilidade nato’on hodi responde ba problema sira ne’ebé ita nia agrikultór no produtór ai-han sira hasoru iha baze liga ba produsaun ai-han nian,” hateten Porta Voz Rede Hasatil no Koligasaun Agrikultura TL, Deviana liuhusi Komferensia imprensa iha Hasatil Farol, Kinta 13/10.

Nune’e mós, sira konsidera Oras ne’e Orsamentu Estadu ba setór agrikultura nian gasta barak liu ba servisu administrasaun iha Dili duke ba atividade produsaun iha munisipiu sira.

“Enkoraja uma kain sira hotu ne’ebé involve iha agrikultura atu halo produsaun ai-han ne’ebe diversifikadu ba konsumu uma laran nian uluk, hafoin mak orienta ba merkadu. Ami konsiente katak agrikultór sira presiza fa’an sira nia produtu ba merkadu hodi hetan rendimentu atu responde ba nesesidade sira seluk,” nia enkoraja.

Ho ida  ne’e Governu mós tenke pro ativu iha edukasaun no kampaña sira atu asegura katak orientasaun ba merkadu labele sakrifiika uma kain sira nia konsumu ba ai-han nutritivu sira.

Nia haktuir identifika lakuna produsaun no demanda ai-han lokal iha kada munisipiu no kria ambiente ne’ebé favoravel ba distribuisaun produtu ai-han lokal entre munisipiu sira. Atu viabiliza ida ne’e. Governu tenke investe lalais hodi hadi’ak estrada rural sira no estrada sira ne’ebé liga munisipiu sira atu funsiona iha tempu hotu-hotu. Kondisaun estrada rural ne’ebé di’ak liu sei dinamiza liu tan ekonomia iha munisipiu sira no kria fonte rendimentu ba agrikultura barak liu tan.

No Limita importasaun produtu ai-han sira ne’ebé la saudável no sira ne’ebé agrikultór sira iha rai laran bele produs. Ida ne’e signifika katak Governu tenki iha dadus ida ne’ebé komprensivu no atualizadu kona-ba produsaun tipu ai-han oin-oin iha Timor-Leste. Oras ne’e dadus ne’ebé Governu atualiza regularmente kona-ba produsaun ai-han iha rai laran mak produsaun foos no batar deit . Sein dadus ne’ebé adekuadu kona-ba tipu ai-han sira seluk. Nune’e, difisil ba Governu atu halo programa no politika ne’ebé efetivu hodi responde ba problema inseguransa ai-han no nutrisaun.

Governu tenke Promove sistema ai-han ne’ebé inkluzivu, hodi fasilita partisipasaun hanesan ba ema ho defisiensia, feto sira, LGBT, no mós foin sa’e sira, iha atividade sira ne’ebé liga ba sistema ai han, inklui produsaun, distribuisaun, prosesamentu no merkadoria.

“lha ámbitu mudansa klimátika nian, ami nota katak Governu no Ajénsia dezenvolvimentu sira suporta no implementa programa Toos Karbonu iha munisipiu sira. Aproximasaun toos karbonu nian fó duni rendimentu adisionál ba ita nia agrikultór sira no di’ak ba ita nia meiu ambiente lokal. Maibė karbonu ne’ebé ita fa’an ba kompañia sira sei fó lisensa ba kompañia no nasaun avansadu sira atu kontinua halo poluisaun ba ita nia atmosfera no halo aat liu tan mudansa klimátika. Ikus mai ita no nasaun illa kiik sira mak sei nafatin lori konsekuénsia negativu Iha tinan lima ikus ne’e ita haree ona oinsá mudansa klimátika bele halo eventu klima extreme akontese bebeik liu tan no estraga ita nia komunidade nía hela fatin, infrastrutura bázika sira no toos no natar sira . Ami fiar katak Governu bele halo investimentu hodi hadi’ak ita nia ai-laran sira no hasa’e rendimentu agrikultór sira nian, sein adopta aproximasaun Merkadu Karbonu nian,” nia esplika.

Nune’e mós Rede hasatil no koligasaun Agrikultura Timor-Leste hato’o nia solidariedade no apoiu ba movimentu kamponezes no família agrikultór hotu iha nivel nasionál no mundial ne’ebé kontinua luta hodi halakon poder kompañia boot sira nian iha setór agrikultura. Tenke fó fali poder produsaun no sistema ai-han ba kamponezes no agrikultór ki’ik sira ne’ebé sai forsa loloos ba mundu nia sistema ai-han ida ne’ebé sustentável, eqitavel, no di’ak ba meiu ambiente.

“Ami hakarak bolu ita hotu, Governu, Sosiedade Sivil, Parseiru Dezenvolvimentu sira, Grupu joven produtivu sira inklui feto no ema ho defisiensia no komunidade sira hotu atu servisu hamutuk hodi atinje Soberania ai-han no Soberania ekonomia atu nune’e Timor oan sira hotu bele asesu no konsumu produtu ai-han lokal sira ne’ebé fresku no ho nutrisaun di’ak, no ita la kontinua depende ba importasaun ai-han husi rai seluk,” hakotu nia.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here