
Reportajen David Da Costa
Institutu para Defeza dos Direitos da Crianças (INDICA) preokupa hela ba fasilidade sira iha eskola, ne’ebé maka la asesivel ba ema ho defisiénsia (EhD), ho ida ne’e INDICA liuhusi Ministériu Solidariedade Sosiál no inkluzaun (MSSI) ho Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) atu haree oinsa bele fasilita ema ho defisiente bele asesu fasilidade edukasaun iha Timor.
Prezidente Institutu para Defesa dos Direitos da Crianças (INDICA), Dinorah Granadeiro, dehan dala barak INDICA hetan informasaun husi labarik sira, liuliu liga ho asuntu edukasaun ninian, sira sempre kestiona kona-ba fasilidade eskola nian, distansia eskola nian ne’ebé maka dook, fasilidade eskola laiha, atu fasilita sira no labarik balun iha kondisaun ekonomia ne’ebé maka la primite, atu kontinua asesu ba edukasaun. Maibé INDICA prekupa mós kona-ba fasilidade ba ema ho defisiénsia atu asesu ba iha edukasaun.
“Situasaun ne’ebé agora daudauk sai preokupasaun makaas ba ami maka fasilidade la asesivel ba ita nia oan sira ho defisiente, ami agora servisu makaas hela liuliu MSSI ho MEJD atu haree oinsa maka faselita ita nia oan sira ho situasaun defisiente bele asesu edukasaun no asesu fasilidade hotu iha Timor,” hateten Prezidente INDICA ba Jornalista sira iha CCD merkadu Lama, Kinta 16/02.
Nia haktuir Iha planu asaun nasionál labarik ne’e atividade lubuk ida ne’ebé sai hanesan atividade prinsipál iha liña Ministeriu haat maka Ministeriu Saude, MEJD, MSSI, MJ atu tau prioridade iha sira nia servisu.
“Ami nia papel ida maka ne’e, atu halo monitorizasaun ba sira nia implementasaun sira ne’e, ida maka hasae konsensia sosiedade Timor nian atu hatene katak importansia labarik sira ninian partisipasaun no labarik sira nia prezensa iha estadu liuliu iha kontribui ba dezenvolvimentu,” nia esplika.
Alende ne’e nia mós ko’alia kona-ba labarik sira ne’ebé maka faan sasan iha dalan ninin, INDICA halo asesmentu provizóriu labarik sira ne’ebé agora halo hela servisu iha estrada ninin maioria sira asesu edukasaun hotu, sira eskola sira goza sira nia direitu eskola nian, sira uza sira nia tempu maka halo servisu faan iha dalan ninin.
“Labarik sira ne’ebé agora halo hela servisu iha estrada ninin hau hakarak komfirma tan maioria sira asesu edukasaun hotu. Dados ne’eba ami iha por volta besik 300 hanesan, 99% sira asesu ba edukasaun hotu, husi labarik sira ne’e barak mai husi rejiaun espesiál Oe-cusse,” tenik nia.
Ho nune’e INDICA halo esforsu lubuk ida no servisu hamutuk ho Prezidente Autoridade RAEOA atu bele haree oinsa maka bele regula labarik sira ne’e. nomos INDICA halo hela servisu ho Aportil atu kria regulamentu ba labarik sira atu kontrola movimentu labarik sira liuliu husi oekusse mai Dili, maibe regulamentu ne’e sei iha hela prosesu









