Home Notisia HAK Husu Governu Japaun Husu Deskulpa Ba Vítima Violasaun Direitu Umanus Durante...

HAK Husu Governu Japaun Husu Deskulpa Ba Vítima Violasaun Direitu Umanus Durante Okupasaun Militár Japonés

535
0
HAK Komemora loron okupasaun Militár Japonés iha Timor-Leste durante funu II Guerra Mundial. [Foto: Umbelina | 22.02.2023]

Reportajen Umbelina dos Reis

Relasiona ho Timor-Leste nia istória pasadu, hosi okupasaun Militár Japonés iha Timor-Leste durante funu II Guerra Mundial, Timoroan barak sai nu’udar eskravidaun seksuál “Jugun Lantu” entre 20 Fevereiru 1942 – Agostu 1945, Asosiasaun HAK hato’o ba governu Timor-Leste, atu husu ba Governu Japaun hodi husu “deskulpa formál” ba vítima atan seksuál iha Timor-Leste no mós fó kompensaun no reparasaun da vítima antes sira husik hela mundu ida ne’e.

Diretór HAK, Sisto Soares hateten Japaun haklaken lia loos no justisa konaba violasaun direitus umanus inkluzivamente, violasaun hasoru feto iha Timor-Leste ho naran Jugun-Lanfu durante okupasaun Japonés iha rai Timor-Leste.

Nia konta, envolvimentu Japaun iha funu II Gerra Mundiál ba dala 2 hahú iha loron 7 Dezembru 1941, wainhira atakes ba baze militar Pearl Harbor Estadus Unidus nian, iha tempu ne’ebá predisaun katak aliadus Estadus Unidus nian hatudu katak Japaun sei invade Timor-Leste hanesan baze estratéjiku hodi atake Austrália.

Nia dehan, bazeia ba predisaun forsa aliadus Estadus Unidus inkluzivamente forsa integrada Austrália no Olanda to’o iha Timor-Leste iha loron 17 fulan  Dezembru 1941. Iha tempu ne’ebá Timor-Leste iha Portugal nia ukun ho governadór naran Manuel Abreu Ferreira de Carvalho nia governasaun ne’ebé rejeita prezensa husi forsa aliadu nian.

Maibé Japaun utiliza kestaun neutralidade hodi duun katak Timor-Leste fó apoiu ba forsas aliadus hodi husik sira harii baze iha Timor-Leste ho razaun ne’e Japaun invade kedas Timor-Leste iha loron 20 Fevereiru 1942.

“Timor-Leste obrigatóriu halo servisu forsadu halo estrada, fornese hahan ba tropas Japonés kuaze rihun 12 personil ne’ebé mak espalla iha teritóriu Timor-Leste. Forsa Japanés lori labarik feto ho idade minoridade ba konsentra hotu iha fatin IANJO atu servi sira nia nafsu birahi ou nesesidade sexuál maske ho idade ne’ebé 12 anus ba leten,” dehan Diretór Sisto.

Nia informa katak, tuir peskiza Yayasan HAK ho koligasaun Japaun ne’ebé hala’o iha tinan 2005, halo entrevista ona ba sasin ho sobrevivente iha Munisípiu 12 hamutuk ema 62, kompostu husi vítima 20 no sasin ema na’in 47, atu halo kompleta istória funu mundiál ba da-ruak nian hodi hatutan istória ne’e husi jerasaun ba jerasaun atu labele haluha no fó nafatin onra ba avo sira nia sofrementu.

Nia Konklui, hodi husu ba governu Japaun no husu “deskulpa formál” ba vítima atan sexsual iha Timor-Leste nomós fó kompensaun no reparasaun da vitima antes sira husik hela mundu ida ne’e. Husu ba Ministériu NegosiIu Estranjeiru no Koperasaun, atu halo diplomásia ho Japaun hodi nune’e governu Japaun bele ko’alia konada kazu Jugun lanfu nian iha Timor-Leste.

Husu móa ba Ministériu Edukasaun, atu konsideira istória funu Mundiál da-ruak nian iha kuríkulum nasionál hodi nune’e manorin sira bele hanorin ba alunus no foinsa’e sira.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here