
Reportajen Joanina Casamiro
Asosiasaun Difisiénsia Timor-Leste (ADTL) husu governu tenke prioritiza asuntu inkluzaun ba ema ho defisiénsia iha prosesu desenvolvimentu nasional, no husu governu dezeña programa no orsamentu kada tinan tuir Planu Asaun Nasional Defisiénsia 2021 to’o 2030.
Iha konferénsia imprensa porta-vos ADTL, Jacinta Ana Paula da Costa Freitas, hateten, sira hamutuk ho ekipa programa Loke Livru ka Open the Books ne’ebé kompostu husi ADTL, Ra’es Hadomi Timor-Oan (RHTO), Core Group Transparency (CGT), Oxfam Timor-Leste no grupu promotór, ne’ebé halo atividade advokasia no influensia ba asuntu orsamentu sensível ba asuntu defisiénsia iha Timor-Leste, maibé ema ho difisiénsia nafatin moris iha vulneravel nia laran.
“Dezenvolvimentu asuntu defisénsia iha Timor-Leste hatudu iha mudansa signifikativu iha aspetu baze legal sira hanesan defini iha Konstituisaun RDTL artigu 21 no dekretu governu sira seluk ne’ebé ho natureza ba promosaun no protesaun direitu sidadaun ho defisiénsia nian no to’o mai iha adezaun Timor-Leste nian ba iha konvensaun ONU ba direitu ema ho defisénsia, maske nune’e ema ho defisiénsia maioria mak sei moris iha kondisaun vulnerável nia laran liu-liu hirak ne’ebé moris iha área rural.” Dehan Porta-vos ADTL, Jacinta Paula, liu husi Konfernsiaénsia Imprensa iha Edifisiu ADTL, Mascarinhas, Sexta 11/08.
Nia hatutan, tuir relatóriu Sensus Populasaun 2022 hatudu katak ema hamutuk 93.371 mak moris ho kondisaun defisénsia iha Timor-Leste, dadus ne’e mos hatudu katak pur volta 17.000 liu mak moris iha kondisaun ida vulnerável tebes ein termus fizikamente no metalmenta iha sosiedade nia leet.
“Komunidade defisiénsia mós hasoru estigma no diskriminasaun oin-oin iha sosiedade no infrenta bareira oin-oin hodi asesu ba seitor importante sira iha prosesu dezenvolvimentu nasional. Rekorda liu tan katak perspektiva polítika nian sira ba ema ho defisiénsia nakonu de’it ho aprosimasaun karitativa no la aprosima masimu bazeia ba direitus umanus. Asesibilidade fíziku iha fatin públiku sira sai satan boot ne’ebé impede maka’as partisipasaun ema ho defisiénsia nian iha moris públiku inklui limitasaun ba oportunidade hodi asesu ba seitor relevante sira seluk.”
ADTL rekomenda atu utiliza dokumentu Planu Asaun Nasional Defisiénsia 2021-2030 hanesan baze ba dezeñu planu programa no orsamentu kada tinan hodi konkretiza komitmentu Governu hodi implementa politika hirak ne’ebé vigor ona iha Timor-Leste hanesan Planu Asaun Nasional Defisiénsia, Politika nasional edukasaun inkluzivu, estratejia nasional ba saúde mental, dekretu governu ba asesibilidade, konvensaun ONU ba direitu ema ho defisénsia no seluk tan liu husi alokasaun rekursu hodi implementa.
“Husu atu halo konsultasaun ho organizasaun defisiénsia ba elebarasaun planu, programa no orsamentu kada tinan molok hetan aprovasaun, apresiasaun no promulgasaun, atu fiskaliza ba baze legais sira iha Timor-Leste hodi hatan ba rekejitus konvensaun ONU nian ba direitu ema ho defisénsia. Ba Ministériu Obras Públika no Ministéiru sira seluk atu garante kontrusaun foun hotu tenke asegura asesibilidade fíziku nune’e ema ho defisiénsia bele asesu ho di’ak ba edifisiu, estrada no fatin publiku sira seluk. Parlamentu Nasional atu kontinua monitoriza no fiskaliza atividade governu nian ne’ebé iha relasaun ho asuntu defisiensia liu-liu implementasaun PAN defisénsia no Konvensaun ONU ba direitu ema ho defisiénsia.”