

Reportajen Joselina dos Santos
Asosiasaun Defisiénsi Timor-Leste (ADTL), ihin halo atividade Sensibilizasaun kona-ba asuntu defisiensia ba instituisaun media sira, ho objetivu bainhira jornalista sira halo kobertura ba asuntu defisiénsia tenke uza termus ne’ebé dingu ba ema ho defisiénsia, nomós nesesidade espesial sira ne’ebé ema ho defisiensia idak-idak imfrenta atu bele muda publiku nia konsiénsia hodi respeita ema ho defisiénsia.
Diretór Ezekutivu ADTL Cesario da Silva, hateten, atividade ohin ne’e kona-ba Sensibilizasaun ba instituisaun média sira tanba iha intensaun prinsipal ba asuntu inkluzaun defisiénsia. ADTL konta tebes ho apoiu média nian ba dezenvolvimentu asuntu Defisiensia Timor-Leste, tanba sira sempre halo komparasaun katak sira mesak ho lian defisiénsia sei la forte, entaun media mak bele tulun lian defisiensia sira nian to’o ema hotu bele rona no ema ho defisiensia mós fiar aan.
“Durante ne’e ami akompaña katak sensibilidade media nian ba asuntu defisiénsia presiza mellora, liu-liu utiliza linguanjen sira ne’ebé dignu ba ema ho defisiensia, nomós nesesidade espesial sira ne’ebé ema ho defisiensia idak-idak imfrenta. Maibe ita intende mak defisiensia enjeral tanba ema ho defisuensia ho tipu ne’ebé diferente, entaun presiza tebes sensibiliza asuntu hirak ne’e liuhosi media nia tulun hodi bele hasae publiku nia konsiensia nomós halo ema defisiénsia fiar aan hodi hola parte iha prosesu dezenvolvimentu”, dehan, Duretór Ezekutivu Cesario bainhira halo atividade Sensibilizasaun iha Salaun ADTL Maskarinas, kinta 16/11.
Diretór hatutan, ema hotu hatene dadus Sensus 2015 ema ho defisiensia hamutuk 38 mil no iha tinan 2022 numeru ema ho defisiénsia aumenta ba 93 mil ema iha teritoriu laran. Entaun bareira lubuk ida ne’ebé sei nafatin impede ema ho defisiénsia liu-liu asesu no hetan informasaun.
“Timor-Leste ita mós ratifika konvensaun direitu ba ema ho defisiénsia ne’ebé sei fó biban ba estadu atu bele halo nia asaun sira hodi hatan ba ema ho defisiénsia nia nesesidade. Tanba ema ho defisiénsia balun mai ho tipu ketak-ketak entaun sira nia karakter balun mak halo sira lakoi atu koalia ho ita tanba moe ba sira nia kondisaun rasik”, nia informa.
Tuir konstituisaun RDTL katak atu garante sidadaun hotu-hotu nia direitu ba asesu no hetan informasaun, ho situasaun hirak ne’ebé ema ho defisiénsia hasoru entaun ema hirak ne’e merese atu hetan atensaun husi governu solusaun saida mak governu kria no solusaun saida mak familia kintribui hodi fasilita ema ho defisiénsia liu-liu ema ho defisiénsia intelektual sira, atu bele muda pensamentu, politika, hahalok no atetude ba asuntu defisiénsia.
Iha fatin hanesan, Jestora Programa ADTL Rosalia Teresa Pereira hatutan, formasaun ida ne’e atu dezamina termus ne’ebé propriu ba ema ho defisiénsia, sensibiliza informasaun sira kona-ba Dezenvolvimentu Inkluzaun ne’ebé reflete ba Asuntu defisiénsia, hasa’e koñesimentu instituisaun media nian ba Asuntu defisneisa no Kordena kompresaun servisu ho instituisaun media ba Asuntu defisiénsia nian.