
Reportajen David da Costa
Relasiona ho subsidiu saude no transporte ba deputadu/a sira iha Parlamentu Nasionál (PN), Sosedade Sivil, Forum Organizasaun Naun Govermental Timor-Leste (FONGTIL), sei mobiliza apoiu no asinatura husi sosiedade no elementu/kamada sosial oioin hodi aprezenta petisaun ba Prezidente Repúblika José Ramos-Horta. Iha petisaun ne’e nia alvu mak kontra projeitu orsamentu privativu PN 2024 kona-ba subsidiu saude no transporte ba deputadu sira.
Portavos Forum Organizasaun Naun Govermental Timor-Leste (FONGTIL) Esterlita Periera, hateten, Ohin, komemorasaun loron Mundial Anti-Korrupsaun, ne’ebé komemora internasionalmente, iha loron 9 Dezembru kada tinan, tan ne’e FONGTIL atu anunsia ba públiku katak, FONGTIL sei mobiliza apoiu no asinatura husi sosiedade no elementu/kamada sosial oioin hodi aprezenta petisaun ba Prezidente-da-Repúblika
Hanesan públiku akompaña hela iha semana sira ikus ne’e, mosu reazem no protesta oioin kontra subsidiu ba membru deputadu sira ne’ebé aprova ona liuhusi projeit orsamentu privativu 2024 atu aproveita povu nia auzensia koñesementu lalaok sira iha PN hodi benefisia sira nia-an. Tanba ne’e, petisaun ne’e nia alvu mak kontra projeitu orsamentu privativu PN 2024 kona-ba subsidiu saude no transporte ba deputadu sira.
Petisaun ne’e aprezenta ba Prezidente-da-Repúblika no kopia ba distintus/a deputadu/a sira iha PN – ne’ebé sei dirije ba Prezidente PN, Xefe Bankada no Komisaun sira Primeriu Ministru, Tribunal Rekursu, Provedoria Direitu Umanus no Justisa Arcebispo de Dili, Dioseze Baucau no Maliana, konfisoen relijiozu sira seluk, Komite 12 Novermbru, Renetil no elementu rezistensia sira seluk no públiku iha jeral.
Petisaun ne’e aprezenta ho baze ba artigu 48 Konstituisaun-da-Repúblika ne’ebé garante katak “sidadaun ida-idak iha direitu atu aprezenta petisaun, keixa ko reklamasaun ba órgaun soberanu sira ka autoridade relevante sira atu defende sira-nia direitu, Konstituisaun, lei no/ka interese públiku”.
FONGTIL konsidera katak ho mekanismu lejitimu ne’ebé Konstituisaun rasik estabelese nu’udar “direitu-Konstitusionál” sidadaun hotu-hotu atu participa hodi halo avaliasaun no observasaun krítiku, supervizaun no ezaminasaun ba polítika-públiku ne’ebé produz husi autoridade ka entidade públiku sira inklui komportamentu politiku husi deputadu/a sira no autoridade públiku sira seluk.
FONGTIL observa no avalia katak iha tendensia atu lori estadu ne’e ba risku boot ba dezastre no potensia atu sai estadu falladu. Afirmasaun ida-ne’e tanba PN ho konsensia rasik buka aranju no esforsu sistematiku husi deputadu sira aprova projeitu orsamentu privativa ho montante ezajeradu ne’ebé benefisia sira nia-an durante sira ninia mandatu.
“Nu’udar loron internasional kontra korrupsaun. Enkuantu iha ita nia rain, ita nia orgaun soberanu sira rasik, PN ne’ebé reprezenta povu mak intensionalmente ho konsensia tomak halo korrupsaun legal sistematiku liuhusi diploma legal iha PN. Tanba ne’e, ita la bele nonok no la bele permite ida – ne`e, ita tenke mobiliza forsa sosial no forsa popular atu knaliza ita nia preukupasaun sira liuhusi mekanismu legitimu ne’ebé konstituisaun rasik garante iha artigu 48 Konstituisaun. Konsidera no konsiente ba dezafiu no asaun ne’e nia natureza ne’ebé kompleksu, ita presiza organiza an hodi mobiliza sosiedade tomak hamrik hamutuk hodi luta no kontra politika esplorativu hirak ne’e,” dehan Portavos Esterlita Periera liuhusi konferénsia imprensa, uha salun FONGTIL Kaikoli, Sabadu 9/12.
Nune’e, FONGTIL halo ona pedidu ba Prezidente-da-Repúblika atu halo audensia semana oin no iha tempu hanesan intrega diretamente petisaun ba Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, hodi hola medidas nesesariu tuir kompetensia ne’ebé Konstituisaun haruka.
“Ami mos hakarak aviza ba media no ba públiku katak depoisde integra petisaun ne’e ba Prezidente-da-Republika, ami sei kontinua mobiliza malu hodi lori petisaun ne’e, ba dioseze hotu-hotu atu distribui ba Igreja, universidade sira, iha estudante eskola sekundariu no sosiedade tomak kona-ba saida mak akontese iha PN,” nia informa.
Nune’e mós Asaun ne’e sei kontinua to’o deputadu sira hetan fali sira nia konsensia (konsiente) hodi anula ka hasai tiha verba kona-ba subsidiu ne’e husi OGE 2024 antes lori ba Prezidente atu promulga. Tanba ne’e, Ida ne’e atu hamoris konsensia públiku hodi luta ba interese komun, interese estadu no kontra insjustisa sosial ne’ebé akontese iha PN tanba deputadu sira lakon sira konsensia moral-politiku no sensibilidade sosial umana.
” Iha situasaun hanesan ita persiza halo reflesaun klean, serake ita persiza orgaun soberanu ida hanesan PN hodi reprezenta ita tuir Konstituisaun ka ita hari rasik ita nia Parlamentu Popular atu halo defeza ba ita nia no ba interese estadu,” nia konklui.









